/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/05/13/16070086t1he57d.jpg)
Pärnus Raekülas elav Maie Haas on üks neist 84 inimesest, kes jagavad oma lapsepõlvemälestusi vastses raamatus “Sunnitud sünnimaa. Siberi laste lood”.
Siberis sündinud panid mälestused raamatusse: ema põgenes üle aedade
Maie ema Alviine sündis Audru lähistel Oara külas Tõnne talus, kuid oli selleks ajaks juba noore naisena linna, Jaani tänava üürikorterisse kolinud, käis eraõpetaja juures õmblemist õppimas ning leidis töö Pärnu ateljees. Kui toimus 25. märtsi 1949 küüditamine, tuldi talle linnakorterisse järele.
“Ema põgenes üle aedade hüpates. Sõdurid tulistasid talle järele, aga õnneks ei tabanud. Kätte saadi ta Haapsalu maanteelt. Sõdurite auto sõitis juurde, visati autokasti ja viidi Ringi tänava NKVD keldrisse. Ema jõudis veel märgata, et juhi kõrval istub tuttav eestlane,” jutustab pärnakas.
Ühes vahepeatuses saanud Alviine teada, et tema pere liikmed on teises vagunis ning ta jooksnud sõdureid kartmata sinna, et koos edasi sõita. Küüditamise põhjus olnud suur talu.
/nginx/o/2024/05/13/16070094t1he7e4.jpg)
Maie isa leidis elu armastuse aga juba Siberis otse tööpostilt: Voldemar oli langetaja ja Alviine kooris kände. Maie sündis 26. mail 1954.
1958 said vabastuse need, kes olid Siberisse saadetuna alla 16aastased. Kuna ema oli vanem, ei saanud ta vabastust, isa Voldemar tuli Eestisse (Pärnusse) koos väikese Maiega ning emal ei jäänud muud üle kui põgeneda neile siia järele.
Samal ajal Novosibirski oblasti Suzuni rajooni ja Smirnõhhi metsapunkti sattunud eestlastega on sidet tänini hoitud ning korraldatud kokkutulekuid, esimene neist toimus juulis 1993 Sauga jõe kaldal. Kohal oli paarsada inimest. Haas meenutab, et kõige kaugemalt tulija oli Heiki Ahonen Saksamaalt ja kohal oli ka siseminister Lagle Parek.
/nginx/o/2024/05/13/16070093t1h4452.jpg)
Raamatu väljaandmiseks loodi paar aastat tagasi Siberis sündinud laste MTÜ ning inimeste jutustused pani raamatuks kokku Made Torokoff-Engelbrecht, kaardid tegi Rein Kask, maketi ja kujunduse autor on Katrin Josing, fotode autor Ülo Josing. Lood on illustreeritud rohkete fotodega ja paigutatud raamatusse inimeste sünnikoha järgi. Lisatud piirkondade kaardid annavad ülevaate geograafiast ja looduslikest tingimustest, aga ka tohututest vahemaadest.
Ühtlasi üks mälestuste kirjutajaid Rein Kask on võtnud sünnimaa mõõtmed kokku nii: “Lugude autorite pered küüditati üle Venemaa kaheteistkümnesse oblastisse ligi 10 miljoni ruutkilomeetri suurusele territooriumile. Eesti pealinnale oli neist kõige lähemal, 1500 km kaugusel, Kirov, ja kaugeim, lausa 6000 km kaugusel, Magadani oblast.”
/nginx/o/2024/05/13/16070090t1h8988.jpg)
Raamatu esmaesitlus toimus märtsiküüditamise 75. aastapäeva eel Eesti Rahva Muuseumis. Muuseum kutsus lugude autoreid üles tooma neile küüditamisel kaasa võetud, seal valminud või Eestist Siberisse saadetud esemeid ning need on nüüd aastaks välja pandud ERMi püsinäitusel “Kohtumised”, jagades teadmist sellest, kui oluline oli kaasa võtta nuga ja õmblusmasin. Või väike saag ja kirves, mille pakkis kaasa ka üks isa oma 11aastasele pojale Jürile 14. juunil 1941 ning tänu millele too nii end kui ema kaugel maal elus hoidis.
Pärnus saab Siberis lapsepõlve veetnute mälestusi vahetult kuulda ja enda omi jagada ülehomme kell 13 algaval raamatuesitlusel Port Artur 2 Cafe Piano kohvikus.