Indrek Koff: Eesti keel on kolm korda lühem kui prantsuse keel (1)

Tiiu Leis
Copy
Oli juhus, et Indrek Koffist kirjanik-tõlkija sai. “Mulle see keel väga meeldis, Anneli Rondo andis meile Sütevaka humanitaargümnaasiumis kaks aastat enne ülikooli prantsuse keelt. Kuulasime ilusaid laule Luxembourgi aiast ja see kõik oli väga lahe.”
Oli juhus, et Indrek Koffist kirjanik-tõlkija sai. “Mulle see keel väga meeldis, Anneli Rondo andis meile Sütevaka humanitaargümnaasiumis kaks aastat enne ülikooli prantsuse keelt. Kuulasime ilusaid laule Luxembourgi aiast ja see kõik oli väga lahe.” Foto: Urmas Luik

Pärnust pärit kirjanik ja tõlkija Indrek Koff paneb eesti keelde ümber nii prantsus- kui vahel ka portugalikeelseid tekste.

“Neil keeltel on hoopis teine rütm,” avaldas Koff Koidula muuseumis kirjanduslikule kolmapäevale kuulama tulnud huvilistele, kui rääkis parajasti käsil olevast tõlketööst.

“Üldjuhul on eestikeelne tõlge küll ligemale kolm korda lühem kui prantsuskeelne tekst, prantslastel on iga asja kohta eraldi sõna käänete tarvis, eessõnad,” tutvustas Koff, kes võttis julguse tõlkida Jean-Baptiste Moliere’i kaasaegse Jean Racine’i klassikaline värsstragöödia “Faidra”, mis on kirjutatud aleksandriinis – prantslastele ainuomases, prantsuse keelele väga lähedases värsimõõdus. “Alguses mõtlesin, kas üldse on seda mõttekas teha, sest päris regivärssi ei hakka ju tõlkima. Siis sattusin rääkima Maria Lotmaniga, kes on palju uurinud luule tõlkimist ja ise tõlkinud. Ta andis mulle lugeda analüüse selle kohta. Katsetasin ja tunduski, et äkki tõesti õnnestub.”

Tagasi üles