Raavo Raadik ⟩ Raad on lõpuks ärganud

Jääbki üle vaid tänada linnavalitsust ja omanikku, kes tervelt 12 aastat linnapilti „kaunistanud” vundamendiaugu kaotamise suhtes lõpuks kokkuleppe leidsid. Foto: Urmas Luik

„Kurat, kas igatseme tagasi keskaega!” vandus sõber Andri Arula, kelle korduva ja õigustatud pahameele põhjustas hiljutine teadmine, et Pärnu Rüütli tänava rekonstrueerimise käigus ei kao sealt ratastooliinimestele, aga ka lapsevankrioperaatoritele pinnuks silmas olev läbimatu muul. Eks tal õigus ole. Eriti, kui peale eelloetletu arvestada dekoratiivelementi ennast, mille lõuapoolikud on jaitso-kamennaja doroga’ks (vn k ’munakivitee’) ristinud, ja sellel suviti turritavaid heinatutte, konisid ja klaasikilde.

Tekitas ju kunagine Rüütli tänava kontseptsioon vaidlusi juba elluviimisel ja arvatavalt kestavad need muuli läbimiskõlblikuks muutmiseni kunagi tulevikus. Poleks ju raske palgata õppinud mehed, kes muuli ümber laoksid?

Siiski teeb tõtt-öelda kurvaks, et nii sõber kui hulk pärnakaid siunavad suvepealinna kolekohtade pärast paljus raeametnikke, jättes tähelepanuta ettevõtjad, kelle häbematuid kõrvu ei varja isegi reklaamid või ehitusvõrgud linna häbiplekkide ees, nagu seda on olnud Rüütli 20/22 juures. Olgu, kui muul ja sellega seonduv – juba ehitamise ajal ebakorrektselt laotud ja praeguseks laiali vajunud munakivid – kandub naljasaates üleriigilise tuntuse pälvinud linnavalitsuse aega, siis vähemalt häbiplekkide kustutamata jätmises ja lohakas suhtumises avalikku ruumi on senist linnavõimu suisa patt süüdistada.