Praeguste valimiste peamine teema on kahtlemata julgeolek. Seda valdkonda EL otseselt ei reguleeri ja liikmesriikide seisukohad erinevad siiani, kuid Ukrainas toimuv sõda on neid üksteisele lähendanud.
Andrei Korobeinik.
Teine oluline teema on valimisdebattides tõusnud rohepööre ja kliimaeesmärgid. Meie geograafiline asukoht ja ajalugu nõuavad, et Eesti hääl oleks energiapoliitika kujundamisel Euroopas kuuldav. ELi rohepöörde eesmärke peab toetama, kuid lähtuda tuleb reaalsest majandusolukorrast. Me ei suuda enda konkurentsivõimet ohverdades kliimamuutuse kiirust maailmas vähendada, kui maailmaturul teevad võidukäiku riigid, mis ei panusta kliimaeesmärkide saavutamisse. Kui rohepöörde liigne tempo kahjustab ELi konkurentsivõimet, näiteks majanduskriiside ajal, peab olukorrale operatiivselt reageerima, muu hulgas rohepööre eesmärkide ja tegevusplaani ülevaatamisega.
Kliimaeesmärkide taustal ei tasu unustada energiajulgeolekut. Põlevkivienergia on Eestile ülioluline, põlevkivil töötavad elektrijaamad on meie juhitav võimsus, mis tarbimise tippajal aitab elektri hinda kuidagigi kontrolli all hoida. Põlevkivi on meie maavara, selle kasutamist ja väärindamist peame ELis kaitsma. Riigi sees peame jätkama tuumaenergia aruteluga. Jah, tuumaelektrijaamaga on seotud rida küsimusi, ka turvalisuse aspekt on tähtis. Kuid peame meeles pidama, et praegu ostame elektrit Skandinaaviast (muu hulgas Soome tuumaenergiat) ja merepõhjas asuvad elektrikaablid on väga kergesti rünnatavad.
Euroopa Liidu konkurents peab tõusma
Ei tohi aga unustada, et ELi peamine kompetents ja selle liidu loomise põhjus on just majandus. Paraku tuleb tunnistada, et Euroopa majandusel pole sugugi paremad päevad. Tõsi on, et eriti halvasti läheb Eestil, mis teist aastat järjest on kõige kehvema käekäiguga riik ELis, kuid kogu Euroopa jääb konkurentsivõitluses alla Hiinale ja Ameerika Ühendriikidele. Mõlemad riigid kasvavad Euroopa majandusest kiiremini, eeskätt tänu sellele, et suudavad paindlikumalt reageerida tänapäeva maailma proovikividele.