Andrei Korobeinik Kuidas saame Euroopa Liidu taas maailma majanduse meistriliigasse viia?

Andrei Korobeinik
, Riigikogu liige (Keskerakond)
Copy
Andrei Korobeinik.
Andrei Korobeinik. Foto: Erakogu

Riigikogu liige Andrei Korobeinik kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel Keskerakonna nimekirjas.

Euroopa Liidu tugevus peitub selle mitmekesisuses. Iga liikmesriigi ainulaadne kultuur, ajalugu ja perspektiiv rikastavad ELi. Eesti on andnud Euroopale palju rohkem, kui meie suurusest eeldada võiks. Meie digitaalsed lahendused, nagu digilugu ja e-residentsus, on eeskujuks paljudele. Meie kultuuripärand, alates laulupidudest kuni kirjanduseni, on Euroopa kultuuriruumi oluline osa.

Just sellepärast peame olema valvsad, et ELi otsused ei piiraks meie suveräänsust. Eesti peab säilitama otsustusõiguse neis küsimustes, mis ei ole otseselt seotud majandusega ega puutu ühisturu toimimisse. Olgu selleks majade renoveerimise kohustus, vihakõne direktiiv või värske välisagentide seadus – sellised teemad peavad jääma liikmesriikide pärusmaaks. Eesti vajab paindlikkust käia oma teed ja me suudame enda sõnavabadust kaitsta ilma ELi sekkumiseta.

ELi tulevik sõltub sellest, kuidas suudame oma erinevusi austada ja üksteiselt õppida. Eesti hääl peab olema selles dialoogis kuuldav, tagamaks, et meie väärtused ja huvid oleksid kaitstud. Näiteid, kus Eesti ei suutnud ennast kehtestada, on palju. Nii pole absoluutselt õiglane, et Eesti põllumehed saavad ELilt vähem raha kui nende Skandinaavia kolleegid. Põllumajanduse rahastamise kokkulepe tuleb kahtlemata uuesti arutlusele siis, kui Ukraina varem või hiljem ELi liikmeks saab. Selleks ajaks peab Eesti olema valmis enda põllumeeste eest seisma: me ei pea enam nõustuma ebavõrdsete tingimustega.

Eesti hääl kuuldavaks

Praeguste valimiste peamine teema on kahtlemata julgeolek. Seda valdkonda EL otseselt ei reguleeri ja liikmesriikide seisukohad erinevad siiani, kuid Ukrainas toimuv sõda on neid üksteisele lähendanud. Väga raske on endiselt võrrelda Eestit ja näiteks Iirimaad, arvestades, et esimene on NATO liige ja kaitsekulud moodustavad üle kolme protsendi riigieelarvest, ja teine on neutraalne riik, mis NATOsse ei kuulu, kuid usun, et Venemaa rünnak Ukrainale ja käivitunud hübriidsõda aitaks leida teatud ühispunktid. Peame tugevdama kaitsevaldkonda ELi komisjonis, järgmises koosseisus võiks üks volinik vastutada korraga kaitse ja tööstuse eest. Sõda Ukrainas on näidanud, et näiteks mürskude tootmisega vähegi adekvaatses mahus EL hakkama ei saa. Teemaks on kahtlemata kõrgtehnoloogiline kaitsetööstuski, mis pikas perspektiivis ELi konkurentsivõimet tõstaks.

Praeguste valimiste peamine teema on kahtlemata julgeolek. Seda valdkonda EL otseselt ei reguleeri ja liikmesriikide seisukohad erinevad siiani, kuid Ukrainas toimuv sõda on neid üksteisele lähendanud.

Andrei Korobeinik.

Teine oluline teema on valimisdebattides tõusnud rohepööre ja kliimaeesmärgid. Meie geograafiline asukoht ja ajalugu nõuavad, et Eesti hääl oleks energiapoliitika kujundamisel Euroopas kuuldav. ELi rohepöörde eesmärke peab toetama, kuid lähtuda tuleb reaalsest majandusolukorrast. Me ei suuda enda konkurentsivõimet ohverdades kliimamuutuse kiirust maailmas vähendada, kui maailmaturul teevad võidukäiku riigid, mis ei panusta kliimaeesmärkide saavutamisse. Kui rohepöörde liigne tempo kahjustab ELi konkurentsivõimet, näiteks majanduskriiside ajal, peab olukorrale operatiivselt reageerima, muu hulgas rohepööre eesmärkide ja tegevusplaani ülevaatamisega.

Kliimaeesmärkide taustal ei tasu unustada energiajulgeolekut. Põlevkivienergia on Eestile ülioluline, põlevkivil töötavad elektrijaamad on meie juhitav võimsus, mis tarbimise tippajal aitab elektri hinda kuidagigi kontrolli all hoida. Põlevkivi on meie maavara, selle kasutamist ja väärindamist peame ELis kaitsma. Riigi sees peame jätkama tuumaenergia aruteluga. Jah, tuumaelektrijaamaga on seotud rida küsimusi, ka turvalisuse aspekt on tähtis. Kuid peame meeles pidama, et praegu ostame elektrit Skandinaaviast (muu hulgas Soome tuumaenergiat) ja merepõhjas asuvad elektrikaablid on väga kergesti rünnatavad.

Euroopa Liidu konkurents peab tõusma

Ei tohi aga unustada, et ELi peamine kompetents ja selle liidu loomise põhjus on just majandus. Paraku tuleb tunnistada, et Euroopa majandusel pole sugugi paremad päevad. Tõsi on, et eriti halvasti läheb Eestil, mis teist aastat järjest on kõige kehvema käekäiguga riik ELis, kuid kogu Euroopa jääb konkurentsivõitluses alla Hiinale ja Ameerika Ühendriikidele. Mõlemad riigid kasvavad Euroopa majandusest kiiremini, eeskätt tänu sellele, et suudavad paindlikumalt reageerida tänapäeva maailma proovikividele.

EL peab keskenduma innovatsioonile ja tehnoloogia arendamisele, et parandada oma konkurentsivõimet. Ühenduse peamine murekoht on reeglite paindumatus ja liigne bürokraatia. Hea näide on vastne tehisintellekti regulatsioon, kus USA valis innovatsiooni ja paindlikkuse, EL aga piirangud. Tehisintellekt lisab lähiaastatel maailma sisemajanduse kogutoodangule kümneid protsente, kuid Euroopa jääb taas sellest kasvust kõrvale. Meie eesmärk on tagada, et ELi tehnoloogiaseadused oleksid üleilmselt konkurentsivõimelised ja toetaksid töökohtade loomist, mitte nende kaotamist.

EL hakkab ülejäänud maailmast ka e-riigi teenuste poolest maha jääma. Miks ei saa ELis olla ühist digiloo süsteemi või universaalset digiallkirja teenust, mis Eestis ammu toimib? Eesti peaks võtma nendel teemadel eestvedaja rolli, seni ei ole me seda suutnud. Vastupidi, provintsistuvas ELis muutume ise veel suuremaks provintsiks, näiteks investeerivad kõik riigid tehisintellekti lahendustesse, Eesti on aga nende investeeringu protsendi poolest 24. kohal 27 riigi hulgas. Tehnoloogia arengu asemel palkame poliitikute rumaluse tõttu hoogsalt ametnikke ja loobume majanduskasvust.

Rohepöörde elluviiminegi peab olema seotud majandusliku realiteediga ja lähtuma majanduskonkurentsist Hiina ja USAga. Tuleb leevendada riigiabi reegleid liikmesriikidele, et võimaldada Euroopa ettevõtetel konkureerida näiteks rohetehnoloogia sektoris, kus USA ja Hiina pakuvad märkimisväärset riigiabi ja on meist ette jõudnud. ELil puudub konkreetne tegevuskava, taastamaks enda konkurentsivõime. Oleme kaotanud palju aega, kuid veel on lootust, et suudame Euroopa kasvule hoogu anda. Kuid see sõltub Euroopa riikide valijate, teiste hulgas Pärnu Postimehe lugejate valikutest.

Tagasi üles