:format(webp)/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
/nginx/o/2011/01/03/493296t1h9159.jpg)
Eile avaldas Eesti Päevaleht uudise, et Euroopas töötavad teisel ülestõusmispühal ainult eestlased, valgevenelased ja türklased. Ma ei tahaks küll kuidagi nõustuda, et enamik Türgist Euroopas asub või Saksamaal elavad türklased tööd teevad, aga asja mõte on muus: kas Eestis peaks veel üks kristlik usupüha vaba olema?
25 aastat tagasi olid vabad päevad suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni aastapäev ja naistepäev. Nüüd on valitsev usk muutunud, kuid see ei tähenda veel, et rohkem inimesi Lenini asemel jumalat oleks hakanud uskuma.
Eesti on endiselt ateistlik riik, kuigi osa poliitikutest end jumalateenistustel armastab eksponeerida.
Riigipühad on ühiskondlik kokkulepe. Osa inimesi tahaks võib-olla iga päev puhata, ent see ei tee neist veel paremaid kristlasi. Eestis elavatel moslemitel ja budistidel pole ühtegi riiklikult tähistatavat usupüha, mis taas viitab enamuse ülemvõimule vähemuse suhtes.
Enamik inimesi ei käi ülestõusmispühadel kirikus. Kui käiks, võiks riik kaaluda nendele vabade päevade andmist. Samuti nagu judaistidele 25.–26. septembril Yom Kippur’i tähistamise võimalust.
Kui paljud meist on tolerantsed ja arvestavad sellega, et 20. juulist 18. augustini ei tohi moslemid päikesetõusust päikeseloojanguni süüa ega juua? Vabu päevi ei anta neile isegi islamiriikides, aga kombeks on kaasinimeste tõekspidamistega arvestada.
Teise ülestõusmispüha vabaks päevaks kuulutamise asemel võiks hoopis puhkusepäevade arvestust muuta. Euroopas arvestatakse puhkust töö-, mitte kalendripäevades. Kui Eestis järgitaks sama tava, oleks tasuline puhkus senisest pikem ja inimesed saaksid selle välja võtta just nendel päevadel, mida nad oluliseks peavad.
Mulle meeldiks jõulu- ja uusaastapühade vahel kodus olla. Aga mulle meeldiks ka nende päevade eest raha saada. Üleüldse võiks keegi mulle palka maksta selle eest, et ma teen tööd siis, kui mulle meeldib.
Osa inimesi, muide, nii talitabki. Nad maksavad endale palka ise ega jää ootama, millal lõuna või tööpäeva lõpp kätte jõuab. Kui töövahendiks on arvuti ja suudad end distsiplineerida, saab tööd kas või palmi all teha.
Kahjuks Pärnu Postimees mulle sellist töögraafikut ei võimalda ja sunnib töötama siis, kui ümberringi midagi toimub. Kui teine ülestõusmispüha oleks vaba päev, saaks ma üksnes jumalateenistusi jälgida, nüüd aga on taas põhjust linnavalitsuse kabinettidesse kiigata.