Marina Kaljurand Kogu Euroopa peab olema sõjaliselt võimekam (3)

Europarlamendi saadik Marina Kaljurand.
Europarlamendi saadik Marina Kaljurand. Foto: Dmitri Kotjuh

Artikli aluseks on Marina Kaljuranna kõne Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogul, kus kinnitati Euroopa Parlamendi valimisnimekiri.

1. mail möödus 20 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga.

Mul on olnud erakordne võimalus jälgida ja rääkida kaasa Eesti teekonnal Euroopa Liitu ja Euroopa Liidus. Kõik algas liitumislepingust, mille juriidilise teksti eest ma vastutasin. Mäletan siiamaani neid unetuid öid, kui sain aru, mida see ülesanne tegelikult tähendab – liitumisleping oli tuhandeid lehekülgi pikk. Riigikokku viisime selle kaubakärudega, sest peale e-versiooni pidi olema paberversioon. Mäletan ka seda, et lõplikku teksti lipsas sisse trükiviga: Virtsu asemel oli ühel kaardil kirjas Virstu. Kinnitan, et see ei olnud suvehiidlase vingerpuss. Viga sai kiiresti (2004. aastal) parandatud.

Olen eri ametites näinud, kuidas Eestist sai EL. Eesti tee ELis on olnud mitmekesine nagu Eestimaa loodus: vahel üle küngaste ja mätaste, mööda soid ja mereranda, siis vaevaga mäest üles ja suure hooga mäest alla. Sellel teel on olnud suuremaid ja väiksemaid võite, vahel ka ebaõnnestumisi, aga see on parim tee, mida Eesti saab käia, ja meil on parimad kaaslased, kellega seda käia. Isegi kui nad vahel rappa lähevad. Küll me nad varem või hiljem mülkast välja tirime.

2007. aasta kevadel kogesin vahetult, mida tähendab ELi solidaarsus, kui Eesti Moskva saatkonna ees möllasid našistid ja eurosaadikud tulid Eestile oma toetust näitama. See oli seesama kord, kui rahvasaadikud murdsid läbi OMONi rivi ja Rootsi saadiku autolt rebiti maha lipp. ELi suursaadikud tulid, sest niimoodi on liidus kombeks – üks kõigi ja kõik ühe eest, sest ELis hoitakse ja toetatakse üksteist.

2014. aastal tähistasime kümmet aastat ELis. Venemaa oli selleks ajaks vallutanud 20 protsenti Gruusia territooriumist ja okupeerinud Krimmi. Ning ometigi ei uskunud minu Lääne kolleegid-välisministrid, kui selgitasin neile Kremli agressiivsust ja Putini valelikkust.

Kõik muutus 24. veebruaril 2022. Jah, EL oleks pidanud tegutsema palju varem ja mitte uskuma Kremli propagandiste. Jah, EL on vahel aeglane ja bürokraatlik (ütlen seda endise välisministri ja Euroopa Parlamendi saadikuna), aga kui ta hakkab liikuma, siis läheb nagu jäälõhkuja – visalt ja vapralt, oma eesmärgi poole.

Mul on hea meel, et Eesti inimeste toetus Euroopa Liidule on jätkuvalt suur. Eesti astus 20 aastat tagasi ELi ja NATOsse, et jääda vabaks, saada õiglasemaks ning tagada oma julgeolek. Eesti inimeste kõrge toetus mõlemale liidule näitab kõige ilmekamalt, et valikuga ollakse rahul ning EL ega NATO pole meid alt vedanud.

Me soovime elada vabade inimestena vabal maal. Selleks tuleb meeles pidada, et vabadus ja demokraatia ei ole enesestmõistetavad.

Marina Kaljurand

Euroopa Parlamendis näen iga päev, kui ühte me oleme ELiga kasvanud. Kõik, mis toimub Brüsselis, puudutab meid samavõrd kui see, mis toimub Toompeal või Pärnus. Isegi kui kellelegi tundub, et Brüssel on kaugel ja EList tulevad kahtlased korraldused, tuleb ikka ja jälle meelde tuletada, et Eesti ongi EL ja igas ELi otsuses on tükike Eestit ja Pärnumaad. Olgu jutt julgeolekust või majandusest või keskkonnast või vähemuste kaitsest.

Nendel Euroopa Parlamendi valimistel on sotsiaaldemokraatide loosungiks "Vabadus, õiglus, julgeolek".

Praegu valatakse verd Ukrainas, kus vabadust rünnatakse relvaga. Vabadust võib rünnata ka relvata. Me soovime elada vabade inimestena vabal maal. Selleks tuleb meeles pidada, et vabadus ja demokraatia ei ole enesestmõistetavad. Nende eest tuleb seista iga päev: Euroopa Parlamendis, riigikogus, kohalikus kogukonnas.

Õiglus peab toimima nii inimeste kui ka riikide vahel. Oleme näinud, et võimu ükskõiksus kõige haavatavamate vastu teeb neist kerge saagi populistidele ja äärmusideoloogiatele. Võim ei tohi suhtuda inimestesse ülbelt ega üleolevalt, olgu see poliitikat kujundades või toetusi jagades. Inimestel on õigus teada, mida võim teeb, ja võimul on kohustus anda selgitusi. Isegi kui see tundub tülikas ja ebapopulaarne.

Praegu on Euroopa ja Eesti prioriteet julgeolek. Elame keerulisel ja ebakindlal ajal. Seda kindlamad peavad olema meie otsused ja käitumine. 2012. aastal pälvis EL Nobeli rahupreemia, kuna suutis tagada varem sõdade käes vaevelnud mandril rahu püsimise. Nobeli komitee märkis, et "ühendus ja tema eelkäijad on üle kuue kümnendi aidanud kaasa rahu ja lepitamise ning demokraatia ja inimõiguste edendamisele Euroopas."

Kümme aastat hiljem puhkes Euroopas täiemahuline sõda. See, mida Eesti poliitikud ja diplomaadid olid rääkinud aastakümneid, osutus tõeks.

Meie sõnum on selge: Ukraina peab võitma, Venemaa vastutama ning meie ise ja kogu Euroopa peab olema sõjaliselt võimekam. Seepärast toetame ettepanekut määrata järgmises Komisjonis ametisse kaitsevolinik.

Euroopa Parlamendi saadikuna on mul olnud võimalus kohtuda tuhandete Eesti inimestega ning võõrustada ligikaudu 500 külalist Brüsselis. Väidan, et Eesti inimestele läheb korda Euroopas toimuv ja nad soovivad rääkida kaasa Euroopa, see tähendab meie tuleviku suhtes.

Head inimesed, tulge Euroopa Parlamendi valimistele, ärge jätke otsustamist teistele!

Ärge minge kaasa nendega, kes püüavad muuta Euroopa Parlamendi valimised (umb)usaldushääletuseks valitsuse vastu. Euroopa Parlamendi valimised peavad jääma Euroopa Parlamendi valimisteks. Kutsun üles valima vaba ja demokraatlikku Euroopat! Ja neile, kes on pettunud Reformierakonnas ja Eesti 200s, ütlen ma järgmist – ma saan aru teie pettumusest, aga ärge palun pöörake selga liberaalsele maailmavaatele, ärge minge kaasa parempoolsete hüsteeriaga, hääletage ka Euroopa Parlamendi valimistel demokraatia, vabaduse ja julgeoleku poolt!

Eraldi tahaksin ma pöörduda noorte valijate poole. Teie hääl on nüüd tähtsam kui kunagi varem. Teie teate, millises Euroopa Liidus te tahate elada ja millised teemad on teile kõige olulisemad. Ärge jätke otsustamist emadele-isadele, vanaemadele-vanaisadele. Nad kindlasti tahavad teile parimat tulevikku, aga ainult teie ise teate, mis on teile parim. Ärge korrake Briti noorte viga: nemad jätsid oma hääle andmata ja ärkasid Brexitiga – otsusega, mille tegid nende eest nende vanemad ja vanavanemad. Iga arvamus ja hääl loeb!

Head valijad, iga sotsiaaldemokraatidele antud hääl on hääl vabama, õiglasema ja turvalisema Euroopa poolt!

Luban, et sotsiaaldemokraadid seisavad ka edaspidi kaljukindlalt ühtse Euroopa, tugeva Eesti ja meie inimeste eest, vabaduse, õigluse ja julgeoleku eest!

Tagasi üles