Kadri Kullman Ettevõtlusvabaduse eest tuleb seista nii Brüsselis kui Toompeal

Kadri Kullman
, ettevõtja (Parempoolsed)
Copy
Kadri Kullman
Kadri Kullman Foto: Erakogu

Ettevõtja Kadri Kullman kandideerib Euroopa Parlamenti erakonna Parempoolsed ridades.

Poolteist miljonit väikeettevõtjat nõuavad Euroopa Liidult bürokraatia kiiret vähendamist. Samu kiireid reforme vajab ka kriisis Eesti majandus, kus väikefirmadest sõltub üle 80 protsenti tööinimeste sissetulek.

Statistikaameti äsjase hinnangu järgi langes Eesti majandus esimeses kvartalis taas, seekord kaks protsenti. Juba üle kahe aasta meie majandus aina tõmbub kokku. Koondamised sagenevad. Mis teha? Praegune valitsus on ära unustanud, kes on Eesti majanduse selgroog. Me ei ole suurfirmade, vaid väikeettevõtjate maa. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted maksavad palka üle 80 protsendile Eesti tööinimestest ning loovad üle 80 protsendi lisandväärtusest.

Julgeolekukriisis oleme aru saanud, et meie riigikaitse põhijõud pole mitte üksikud uhked relvasüsteemid, vaid tuhanded esmapilgul silmapaistmatud reservväelased. Tunnustasime neid nüüdsama reservväelaste nädalaga.

Samamoodi peame majanduskriisis mõistma, kes on meie majanduse põhijõud – tuhanded Eesti väikeettevõtjad. Kui tahame, et eestlased ei vaesuks, tuleb väikeettevõtjate vabadust kaitsta. Probleem on sama kogu ELis. Eriti seoses roheüleminekuga on bürokraatlik surve väikeettevõtjatele muutunud enneolematuks ja selgelt absurdseks. Seetõttu ongi Euroopa väikeettevõtete konföderatsioon äsja esitanud oma ootused ELile.

Me ei ole suurfirmade, vaid väikeettevõtjate maa. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted maksavad palka üle 80 protsendile Eesti tööinimestest ning loovad üle 80 protsendi lisandväärtusest.

Üle poolteise miljoni väikeettevõtja, kes toodavad ligikaudu 20 protsenti Euroopa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning kelle koduturgudel elab ja töötab ligemale 350 miljonit inimest ehk 80 protsenti ELi kodanikest, nõuavad realistlikku, majandust arvesse võtvat roheüleminekut, asjatu aruandluse ja vohava bürokraatia piiramist ja tööjõukriisi lahendamist. Mul on olnud au esindada selles protsessis Eesti väikeettevõtjaid ja hea on nentida, et meiegi suurimad mured on nõudmiste tipus kirjas.

Samasugust bürokraatia tagasitõmbamist ja ettevõtlusvabaduse eest seismist on vaja nii Brüsselis kui Toompeal. Nimetan kolm asja, mida tuleks mõlemal tasandil viivitamata teha, et Eesti ja Euroopa majanduse mootor paremini käima tõmmata – väikeettevõtjate vabadust kaitsta.

Roheüleminek realistlikuks

Rohelisele majandusele tuleb üle minna, aga praegused plaanid suruksid miljonid inimesed vaesusse. On elukauge, et strateegiad kliimamuutuse vastu võitlemiseks on määratlenud peamiselt riikide ja ELi institutsioonid, jättes ettevõtted ja turu kõrvale. See võtab ära võimaluse leida parimad lahendused vaba turu loovuse ja konkurentsi kaudu.

Vaja on hoopis määratleda selged mõõdetavad eesmärgid, kuid jätta tehnoloogilised valikud turule ja ettevõtetele, et leida kõige tõhusamad lahendused. Samuti peavad tähtajad eesmärkide saavutamiseks olema realistlikud. Majandust ei saa roheülemineku käigus ära tappa.

Lõpp jaburale aruandlusele ja bürokraatiale

Täielikult tuleb lõpetada uute aruandlus-, vastavus- ja dokumenteerimiskohustuste väljamõtlemine. Aruanded ei muuda majandust jätkusuutlikumaks. Jätkusuutlikkus saavutatakse ainult tänu edukatele ja konkurentsivõimelistele ärimudelitele.

Samuti tuleb lihtsustada loa andmise menetlusi, teha protseduurid kiiremaks ja vähem koormavaks. ELi ühisturg tuleb ka päriselt toimima panna – kehtima peab ühe korra põhimõte, kus ühes riigis heakskiidetud tooted ja protseduurid kehtivad automaatselt kogu liidus.

Tublit ja osavat tööjõudu on juurde vaja

Üle Euroopa, aga eriti Eestis valitseb terav oskustööjõu kriis. Vaja on nii kiiremat ümberõpet kui ka kontrollitud, nõudlikku sisserännet. Kuna Eesti hariduses on niikuinii käsil suured muutused, tuleks kõrg- ja kutsehariduse süsteem ümber korraldada nii, et õpe oleks lähedasem tööturu vajadustele ja kestaks läbi elu.

Samuti peab Eesti hakkama rände juures mõtlema soovimatute eemalhoidmise kõrval vajalike inimeste meile meelitamisele. Tippspetsialistid peaksid tulema Eestisse elama ja neil tuleks aidata saada ajapikku eestlasteks. Lihtsamat tööjõudu tuleks aga rohkem kättesaadavaks teha rangelt ajutise hooajatöö vormis. Riik ei saa majandust valitseda – seda tõestas sotsialismi inimvaenulik eksperiment. See ei tohi korduda.

Valitsus ei saa suhtuda nii, et ettevõtjad tegutsevad nende armust. Majandus taastub ainult siis, kui ettevõtjatel on vabadus ja võimalused. Nii saavad kõik Eesti inimesed jõukamaks.

Tagasi üles