Rain Jung ⟩ Elanikud kaitsku end ise, riik seda ei tee

Päästjd korraldavad juba mõnda aega Pärnumaal kogukondadele kriisikoolitusi, kus jagavad teadmisi kriisis vajalikest varudest ja esemetest. Foto: Merle Rallmann

Märtsis ilmunud elanikkonnakaitse raamdokument sätestab, et ei riigil ega kohalikel omavalitsustel ole sõjalises olukorras valmisolekut oma inimesi kaitsta. Seega, parafraseerides vana tarkust, on uppuja päästmine tema enda asi.

Muutunud ei ole meie isiklik valmisolek, selle tagamiseks on midagi teinud vaid 15 protsenti elanikest. Riik soovitab hoida kodus varu, et nädala ise toime tulla. Mis selle aja möödudes juhtuma hakkab, sellest ei räägita. Päästeameti käitumisjuhend kriisiolukordadeks ütleb, et elaniku ülesanne on teha kõik endast olenev, et igas olukorras hakkama saada.

Riigi roll

Riigi kohustus on tagada sõjaolukorras varude keskuse kaudu esmane toit, kütus, meditsiinitarvikud. Pean tunnistama, et see keskus on selleks hästi valmis. Samuti on sideettevõtted lubanud hoolitseda vaja mineva side eest, paraku Saaremaa näitel (2022. aasta detsembris üle Eesti liikunud lumetorm Birgit jättis tuhanded saarlased pikaks ajaks vooluta ja pikaajalise elektrikatkestuse tõttu oli häiritud ka mobiilside, toim) ei saa riiki alati usaldada ja neid lubadusi tuleb huultelt lugeda.