Galerii ⟩ Leinapargis kõlasid luuleread kodumaast

Juuniküüditamise meenutusüritusele Pärnu Leinaparki kogunes ligemale 100 inimest, kelle hulgas leidus neidki, kes koos vanematega lastena 83 aastat tagasi kodust sunniviisi minema viidi. Tseremoonia ajal hakkas piserdama vihma, nagu nutaks taevaski, meenutamaks neid, kes jäidki Siberis või vangilaagrites hukkununa võõrasse mulda.

Leinalintidega trikoloorid, auvalves Pärnu ja Tori skaudid ja gaidid. Kunagise Papiniidu raudteejaama lähedale rajatud Leinapargis mälestuskivi juures auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva mehed. Hümn. Vihmakeepide sahin. Naiskodukaitsjad pidulikus vormis, nagu spaleer kokkusaanute selja taga.

Pärnu Memento ühenduse juhatuse liige Isabell Maripuu kõneles leinapäeva tähendusest eestlastele oma ema ja vanaema jutustuste kaudu elust Venemaa kauges oblastis. Siitsamast Papiniidu jaamast alustasid tsaariaegsetes trellitatud loomavagunites teekonda tundmatusse teadaolevalt 804 pärnumaalast. Hingepalve neile luges Pärnu praost Tõnu Taremaa. "Meenutades meie rahva kannatusi, palume ka Ukraina rahva eest," kõlas vaimuliku sõnum.

Vana-Pärnu kultuurikeskuse naisansambel Hõbene esitas laulud "Kawe kelder" ja "Kaugel kodust".

Meenutades meie rahva kannatusi, palume ka Ukraina rahva eest.

Tõnu Taremaa,​ Pärnu praost

Eestimaast ja kodust läbi hingevalu ja lootuse kirjutatud luuletusi lugesid Koidula gümnaasiumi õpilased Miira Vara ja Merili Maidlas ning pugesid ettekantud ridadega kuulajate hinge.

Pärgade asetamine. Esimesena Pärnu linnavalitsuse oma, abilinnapea Meelis Kuke asetatuna küüditamisohvrite mäletuskivi juurde küünlarivide vahele. "Küüditamisega vähendati inimelu väärtus nullini, selle makstud hinna peal saame elada meie. Mälestame ja hoiame meeles. Elagu vaba Eesti!" rääkis abilinnapea.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva nimel asetas pärja malevapealik Raigo Paimla, keda assisteeris Naiskodukaitsja Pille Kullamä.

Pärgi, lillekimpe ja sõnavõtte oli mitu, igal midagi öelda maailmas, Euroopas ja koduriigis kujunenud olukorra taustal.