Festival tutvustab Pärnumaa pärimusmuusikuid

Täna algavate Pärnu pärimusmuusika päevade olulisemaid ettevõtmisi on laupäevane Pärnumaa pärimusmuusikute paraad Kentuki Lõvi pubis, kuhu on püütud kokku saada võimalikult palju nii noori kui elukogenuid Pärnumaa tegevpillimehi.

Kordamööda või üheskoos esinedes tutvustavad eri põlvkondade ja kunagiste kihelkondade muusikud nii kuulajaile kui üksteisele oma laule ja pillilugusid.

Pärnu pärimusmuusika päevi veavad eest Ülle Jantson ja Jaano Martin Ots, kes on võtnud oma südameasjaks Pärnumaa elava pärimuse hoidmise ja edasikandmise. Tänavuse festivali teema on side piirkondade ja põlvkondade vahel, seda sõnumit kannavad endas kontserdid, õpitoad ja klubiõhtud.

“Pärimusmuusika hulgas on palju lastelaule, ringmänge, unelaule, mida emad tänini lastele õhtuti laulavad. Sageli me ei teadvusta endale, kust mingi lugu või laul pärit, kuid kanname sellegipoolest pärimust edasi,” seletas Ots.

“Loodame, et nooremad muusikud tunnetavad seda väge, mis on vanade külapillimeeste lihtsates lugudes ja eriliste nippide-nüanssideta esitustes, ja staažikad pillimehed leiavad, mida nooremate interpreteerimisest meelde jätta,” tähendas Ots.

Rahvamuusika pole muuseumieksponaat

Pärnumaal on juba välja kujunenud elav külapillimeeste suhtlus, mis väljendub kas või siinseis külapillimeeste kokkutulekutes, kus igaüks võtab üles mõne viisijupi ja esitab seda vabal laval teistele.

Jantson ütles, et pärimusmuusika päevi ette valmistades tekitas temas algul segadust see, mida keegi mõistab pärimus- või rahvamuusika all. Kui tema pidas silmas vanu ja unustatud laule, siis osa eakamaid pillimehi leidis selle lähenemise igava olevat, kuna need lood on nende meelest ära leierdatud. Ent noorematele inimestele tunduvad just vanaemade laulud põnevad.

“Endale mõtlesin seekordseteks päevadeks selgeks selle, kas üldse on õige rahvamuusika puhul, mis on väga lai valdkond vanadest regilauludest kuni autorilauludeni välja, liigitada, mis on õige ja mis vale. Juba põlvkondade vahel tekib see erinevus ja igaühel võibki olla oma seisukoht,” märkis Jantson.

Paraadile tuleb hulk akordioniste, aga ka viiuldajaid, lõõtsa- ja kandlemängijaid, kelle kontaktandmed aitas Jantsonil ja Otsal välja otsida Henno Sepp. Pärnumaa pillimehed, kelleni üleskutse paraadil osaleda pole jõudnud, võivad endast korraldajaile julgesti märku anda või niisama kohale tulla.

Kokku toimub pärimusmuusika päevade raames 18 kontserti ja kuus õpituba. Et tutvustada pärimusmuusika olemust laiemalt, toimub osa festivali kontserte maakonna kultuurimajades, koolides ja lasteaedades ning need on tasuta. Üles astuvad siinsed rahvamuusika edendajad-õpetajad oma laste ja õpilastega.

Vändra raamatukogus musitseerivad täna õhtul Linnutee Karksi-Nuiast ja Vändra kihelkonna viiulikoor. Homme astuvad Varbla rahvamajas üles Olavi Kõrre ja tema õpilased Häädemeeste muusikakoolist.

Reedel esinevad Surju rahvamajas perekontserdil Pärnumaal elavad pärimusmuusika viljelejad ja nende lapsed: Raido ja Julius Koppel, Krista, Raivo, Uku ja Mihkel Sildoja, Ülle Jantson, Marta-Lotta Kukk ja Jaano Martin Ots.

Õpime puhuma iirlaste tinavilet

Pärimusmuusika kujunemisest, vastasmõjudest ja seostest Euroopa ja muu maailma eri piirkondade muusika vahel jutustab Jaak Johansoni, Citra Krista Joonase ja Dave Murphy kontserdikava “Lamav tiiger”.

Iirimaa vile- ja flöödivirtuoos Dave Murphy õpetab ühes õpitubadest mängima iirlastele omast tinavilet ning Jaak Johanson sinna juurde laulma. Ülejäänud õpitubades juhendavad huvilisi pärnumaalased. Merike Paberits õpetab parmupilli, Elo Kalda väikekannelt, Krista ja Raivo Sildoja ning Olavi Kõrre tutvustavad pillilugusid.

Õpitoad on mõeldud kõigile, mitte ainult neile, kes juba pilli mängida oskavad.

Pärnumaalt on pärit pärimusmuusika koguja August Pulst, kelle sajanditagustelt ringreisidelt korjatud pärandit tutvustavad Sildojad kontserdil-loengul.

Eri piirkondade kultuuride mõjutustest toovad näite ansambli Svjata Vatra muusikud, kes ühendavad Eesti ja Ukraina pärimusmuusika traditsioone. Festivali lõpuakordid tulevad oma 40 tegevusaastat tähistavalt elavalt rahvamuusikalegendilt Kukerpillidelt, kelle repertuaaris on nii autoriga kui autorita uuemaid rahvalaule.

“Pärimusmuusika elab ja areneb tänapäevalgi, see on iga päev meie ümber, nagu on veenvalt tõestanud kas või meie oma maakonna laulumemm Kihnu Virve või vanameistrid Kukerpillidest. Viisid varieeruvad, ühele jääb meelde üht- ja teisele teistmoodi, nõnda sünnibki rahvamuusika,” tõdes Jantson.