Spordihalli saali saaga

Meelis Kukk.

FOTO: PP

Eelmise aasta 1. jaanuari keskpäeval lõikus Pärnu linna helibuketti kurjakuulutav raksatus, saatmaks Pärnu spordihalli väikese saali varingut. Konstruktsioonid ei pidanud vastu lumerohkest talvest katusele kogunenud ja sinna lumekoristustöödega kuhjatud hangedele.

Sellest sai alguse 14 ja poole kuu pikkune saaga ehitusloani, mille ehitusjärelevalveteenistus väljastas 15. märtsil ja mille alusel taastatakse halli väike osa algkujul.

Kolm eksperti, kolm otsust

Pärnu spordihalli omanik on hoonestusõiguse lepingu alusel OÜ Steniard. Pärnu linn kasutab halli kasutusvalduslepingu alusel. Lepingute korrapärasel lõppemisel 31. detsembril 2015 saab halli omanikuks Pärnu linn. Kasutusvaldustasu koos intresside ja käibemaksuga viieaastasel perioodil on ligi 8,5 miljonit eurot. Spordihall oli kindlustatud If P&C Insurance ASis lisatingimustega koguriski kindlustuslepingu alusel.

Kui midagi soovimatut juhtub, on esimene asi pärast vältimatute toimingute teostamist teada saada asjaolud, mis viisid õnnetuseni, et seejärel taastada endine olukord ja võtta kasutusele meetmed ebasoovitava mittekordumiseks. Tavavaates võib halli varingu põhjus tunduda ühene: lumi, viivitused ja oskamatus lumekoristustööde korraldamisel.

Suured kahjumastaabid, poolte võimalikud kohustused taastamisel tähendavad põhjalikku uurimist. Põhjuste väljaselgitamiseks tellisid pädevatelt asutustelt ekspertiisi kõik mainitud asjaosalised.

Eksperdid tuvastasid varingu põhjused erinevalt. Linna palgatud ekspert Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ järeldas kokkuvõtvalt 28. veebruari ekspertiisiaktis, et varingu põhjustas mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine. Tõuke selleks andis lumekoormuse ületamine, mis viis aladimensioneeritud katusesõrestiku sõlme purunemiseni.

Kui sõlmed oleksid projekteeritud vastavalt kehtinud standardi eeskirjale ja ülemise vöö toruprofiili materjalina oleks kasutatud tööprojektis ette nähtut, ei oleks katuse kandekonstruktsioonid suure tõenäosusega purunenud.

25. aprillil edastas Ifi kahjukäsitleja linnavalitsusele oma tellitud, OÜ Ehituseksperdi koostatud eksperthinnangu, milles ekspert järeldas, et normikohaselt projekteeritud fermi kandevõime olnuks tagatud. Sama fermi kontrollarvutus lisandunud lumekoormusega näitas, et fermi kandevõimest ei oleks piisanud lisandunud lumekoormuse vastuvõtuks.

OÜ Steniardi tellitud eksperdid, OÜ Toorprojekti esindajad järeldasid kokkuvõtvalt, et terastorustiku toesõlme liitekoha kandevõime oli normikohane ja varingu põhjustas liitekoha kandevõime 123protsendine ületamine tingituna lumekoormusest.

Ühel meelel on eksperdid selles, et varingu põhjustas lumekoormus, erinevused ilmnevad projekteerimise, ehitamise ja kasutatavate materjalide vastavuse puhul.

OÜ Ehituseksperdi esindajad tuvastasid, et spordihallis puudus hoone katuse hooldus- ja kasutusjuhend, mis vastavalt Eesti Vabariigi standardile sisaldab muu hulgas põrandate, vahelagede ja katuse puhul lubatud koormusi ning selgitab konstruktsioonide hooldust.

Halli puhul on juhendmaterjal oluline, kuna halli kõrge osa on piiratud madalamate osadega ja ohutu lumetõrje kõrgelt osalt eeldaks teatud lahendusi või vähemalt selget juhendmaterjali.

Kõnealuse õnnetuse taustal tellis linnavalitsus ekspertiisi spordihalli kõrge osa kandekonstruktsioonide kohta. Selle kokkuvõttev järeldus on, et Pärnu spordihalli kõrge osa kandekonstruktsioonide projekti ja vastavate ehitustööde teostuse kontrollimise käigus ei tuvastatud midagi sellist, mis seaks kahtluse alla hoone ohutu ekspluateerimise. See annab kindlustunde halli omanikele ja turvatunde kasutajatele.

Kindlustushüvitis

Tuginedes eksperthinnangutele, tuvastas kindlustusselts, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, ja hinnapakkumusest lähtuvalt määras mullu 7. juulil hüvitise mahus 174 530.14 eurot, millest hüvitamisele kuuluks kindlustuslepingu alusel 80 protsenti. 20 protsenti taastamismaksumusest hindas kindlustusandja konstruktsiooniveast tulenevaks osaks, mis ei kuulu hüvitamisele.

Hüvitis jagunes otsuse järgi rekonstrueerimise hüvitiseks mahus 122 700.90 eurot ja koristustööde ja suure saali töö jätkamisega seotud tööde kuluks ülejäänud summa. Sellise otsusega ei saanud nõus olla, sest asjatundmatulegi isikule oli selge, et halli taastamise summast ei piisa, samuti polnud halli töö jätkamise kulud kajastatud täielikult.

Tulenevalt asjaolust, et kindlustushüvitise saaja on halli omanik ja taastamine on halli omaniku pädevuses, sõlmis Pärnu linnavalitsus OÜ Steniardiga 29. juulil 2011 kokkuleppe, millega andis viimasena nimetatule õiguse nõuda kindlustuslepingu täitmist ja käsutada kindlustuslepingust oma suhtes tulenevaid õigusi.

Eesmärk oli aja kokkuhoid ja vahetum suhtlemine poolte vahel õiglase kindlustushüvitise saavutamisel. Linnavalitsus ja OÜ Steniard jätkasid tehtud kulutuste kaitsmist kindlustusandja ees.

Viiekuulise tegevuse tulemusena tegi kindlustus uue otsuse, millega hüvitise summaks sai 313 817.35 eurot, millest rekonstrueerimise osa oli 231 561 eurot ja eelnevad kulutused 82 895.35 eurot. See on hüvitis, mis katab varasemad kulud ja võimaldab vastavalt hüvitise määramisel aluseks olnud hinnapakkumusele rekonstrueerida halli väikese osa.

Hüvitamisotsuse järgi koostati OÜ Steniardi tellimusel ja OÜ EstKONSULTi koostatud rekonstrueerimise projekt, mille kohta esitas ekspertarvamuse Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi dotsent Ivar Talvik.

Kuigi halli väike osa taastatakse algkujul, on katuse kandekonstruktsioone tugevdatud. Vastavalt spordirahva soovile paigaldatakse väikesesse ossa pallimänge võimaldavale kvaliteedile vastav põrand, kallinemise katab linn.

Hoonestaja OÜ Steniard on nüüdseks sõlminud ehituslepingu AS Oma Ehitajaga ja tööde lõpp on kavandatud augustisse. Asjade plaanipärasel sujumisel saab väljastada spordihalli väikese osa kasutusloa ja hall on taas kompleksselt spordirahvale kasutada eeloleval sügishooajal.

Tagasi üles