Pressinõukogu lahendid

Pärnu Postimees rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Pärnu linnavalitsuse kaebust Pärnu Postimehes 6. jaanuaril 2012 ilmunud artikli „Õpetajate palgaraha läks koolide remondiks“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis on kirjas, et Pärnu linnavalitsus kasutas 2010. aastal õpetajate palgaraha kahe gümnaasiumi remondi eest tasumiseks. Artikkel põhineb haridus- ja teadusministeeriumi avalikustatud ülevaatel. Pärnu linnavalitsuse poolt said artiklis sõna abilinnapead Jane Mets ja Meelis Kukk.

Pärnu linnavalitsus kaebas pressinõukogule, et juba pealkirjas esitatud etteheitel, nagu oleks linn kasutanud õpetajate palgaraha koolide investeeringuteks, pole alust, sest seadus lubab haridustoetuse vahendeid kasutada nii palkadeks kui investeeringuteks. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis seatakse läbivalt kahtluse alla linnavalitsuse tegevuse seaduslikkus, tuues sellega lugejateni ebatäpset ja eksitavat infot. Samuti leiab kaebaja, et artiklis on arvamused ja oletused uudistega segamini.

Pärnu Postimees vastas pressinõukogule, et toimetus ei saanud enne artikli ilmumist linnavalitsuselt sisulisi vastuseid. Toimetus lisas, et 13. jaanuaril ilmus lehes Pärnu abilinnapea pikk ja põhjalik arvamuslugu koos kahe tabeliga, seega on linnavalitsus saanud küllaldaselt võimalusi oma seisukohtade selgitamiseks.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees eksis ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11 vastu, mis näeb ette, et pealkirjad ja juhtlaused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on konkreetsel juhul mõlemad eksitavad, sest tegemist ei ole õpetajate palgaraha, vaid tasandusfondi rahaga, mis artiklistki välja tuleb. Sellega rikkus Pärnu Postimees ka punkti 1.4, mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info.

Pärnu Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Veekvaliteet OÜ juhatuse liikme Risto Jaansoni kaebust Pärnu Postimehes 16. veebruaril 2012 ilmunud artikli „“Ideaalse“ vee filtri eest küsitakse 990 eurot“ peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklis on juttu Pärnus tegutsevast kallite veefiltrite müüjast Veekvaliteet OÜst, mille juhatuse liige Risto Jaanson oli lehe väitel veel 2010. aastal Kvaliteetvesi OÜ juhataja.

Kvaliteetvesi OÜ suhtes aga laekus tarbijakaitseametile mitu kaebust, milles kurdeti, et seadmed on läinud katki, kuid müüjaga ühendust ei saa.

Veekvaliteet OÜ juhatuse liige Risto Jaanson kaebas pressinõukogule, et artiklis on avaldatud moonutatud infot. Kaebaja ei ole rahul, et leht saatis artikli tutvumiseks 35 minutit enne lehe trükkiminekut ja seepärast ei olnud firmal enam võimalik materjali kontrollida.

Kaebaja peab artikli juures olevat fotot puhastussüsteemist eksitavaks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ei saanud võimalust vastulauseks.

Pärnu Postimees vastas pressinõukogule, et Risto Jaanson oli Kvaliteetvesi OÜ tegevjuht. Lehe kinnitusel saatis ajakirjanik loo Veekvaliteet OÜ esindajale Paul Kasele tutvumiseks ja sai tema käest ka vastuse. Samuti märkis leht, et firma esindaja sai artiklis sõna.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul on Veekvaliteet OÜ-le artiklis sõna antud. Artikli ülevaatamise järel saatis firma esindaja lehele vastuse paari märkusega, mis aga artikli kontekstis olulist rolli ei mängi. Pressinõukogu ei pea loo juures olevat fotot eksitavaks.