Küsisin hiljuti ühelt tuttavalt mentorilt, miks ta endale sellise lisakoormuse on võtnud. Ta jäi mind üllatunult vaatama ja raputas naerdes pead, kinnitades, et mentoriks olemine on nagu sporditegemine, mis annab energiat ja hoiab ettevõtjat reipana, andes pidevalt õpikogemust, kuidas töös ette tulevaid takistusi lahendada. Seega, suuresti teevad mentorid seda tööd enda mõtete korrastamiseks, vormishoidmiseks.
Teooria ja praktika
Alustavaid ettevõtjaid ei saa võtta ühenäolise seltskonnana. Nende teadmised ja kogemused ettevõtlusest on väga erinevad. Igaühel neist on eri murekohad, kus nad abi või julgustust vajavad. Seetõttu on mentor nendele nagu hingehoidja, kes ulatab käe seal, kus eneseusaldus lõpeb.
Mentorklubide koolitusprogramm annab küll hea teoreetilise põhja, kuid reaalseid olukordade lahendusi tuleb ikka küsida praktikutelt, kes ettevõtluses juba mitu puuda soola ära söönud. Klubilises vormis on aga võimalik mitme ettevõtja kogemusest õppida ja mentoridki saavad omavahel kogemusi vahetada.
Piirkondlikus mentorklubis käib korraga koos 15–20 alustavat ettevõtjat, keda nõustab vähemalt kolm kogenud ettevõtjat, ühtlasi saab alustaja ettevõtjalt isiklikku nõu küsida. Piirkondlikkus aitab arvestada kohaliku ettevõtlusmaastiku eripäradega, tegutsetakse samades tingimustes.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on mentorprogrammi vedanud 2004. aastast. Selle aja jooksul on abi saanud üle 500 alustava ettevõtja umbes 200-lt kogemustega mentorilt. Praeguseks on nii mõnestki kunagisest abisaajast ise mentor saanud: kes kord hüva nõu saanud, väärtustab selle edasiandmist.
Mentorlus on mõtteviis, iga mentor teeb oma tööd naudinguga. Võrdlen seda ametit õpetaja omaga: sellekski on kutsumust vaja, iga inimene õpetada ei taha ega oska.
Eesti ühiskonnas on mentorlusel kui mõtteviisil veel kõvasti arenguruumi, aga tasapisi hakkab meie ettevõtluskeskkondki jõudma küpsemale tasemele, kus kogemustest õppimist ja nende edasiandmist üha enam väärtustatakse.
Hüva nõu väärtus
Eestis rakendatavate mentorprogrammide kogemused on näidanud, et alternatiivi mentorlusele ei ole. Kui seni teatakse mentorlusest, eriti alustavate ettevõtjate poolel suhteliselt vähe, siis julgelt võib oletada, et tulevikus saab mentorlusest väga oluline, kui mitte peamine alustavate ettevõtjate abistamise vorm.
Mentorid on ühiskonnas väga väärtuslik ressurss. Praegu on mentorite arv piiratud, kuna meie turumajanduse ajalugu ei ole väga pikk, aga iga aastaga olukord paraneb ja kümne lähiaasta vältel on oodata olukorra hüppelist paranemist.
Milles seisneb mentori peamine kasu? Aga selles, et ta on kõike seda, mida alustav ettevõtja alles plaanib, juba ise teinud. Seega võib temast abi olla nii vigade vältimisel kui uute lahenduste otsimisel.
Riigi võimalused alustavate ettevõtjate toetamisel on piiratud. Otsesed rahalised toetused on suhteliselt kallid ja sageli on teise ettevõtja nõu alustavale ettevõtjale väärtuslikumgi kui pelk raha, millega „kasutusjuhendit“ ei kaasne.
Just seetõttu on riiklik tugisüsteem viimasel ajal toetuste andmiselt nõu ja sisulise abi pakkumise suunas liikunud (koolitused, konsultatsioonid, mentorlus, õppereisid, kontaktüritused).
Ühiskonnale on tulusam kasutada saada olevat ja ajas suurenevat ressurssi – andekaid ja sotsiaalselt küpseid äriinimesi, kes on valmis oma teadmisi-kogemusi jagama ise sellest protsessist õppides.
Sama kinnitab ülejäänud riikide kogemus, näiteks Inglismaal asendatakse nõustamiskeskusi mentoritega, luuakse riigi ajaloo suurimat mentorvõrgustikku. Niisama ambitsioonika plaaniga oleme alustanud Eestiski ja kui see täies mahus rakendub, saab sellest meie alustavate ettevõtjate suurim tugi, mis, olles alustanud riigi toel, saab jätkata iseseisva võrgustikuna.
Milles seisnevad teadmised, mida edasi antakse? Need ei pea sugugi sama valdkonna ega isegi sama suurusega ettevõtted olema, sest mingid teemad on universaalsed.
Julgustus oma mõtteid katsetada, julgustus teatud maani riske võtta, julgustus väärtusahelas kasvada – need on peamised asjaolud, kus alustaja oma mentorile küsivalt otsa vaatab. Vajadused on väga praktilised ja teatud asju oskabki öelda vaid teine ettevõtja, sest nagu ikka, õppustel võib ju tugev olla, kuid lahing käib ikka pisut teisiti.