Ooperisse sekkub ootamatult karu ehk Leedukad tulevad Pärnusse seni suurima esindusega

Copy
Pärnu ooperipäevade tänavune külaline Klaipėda riiklik muusikateater toob publiku ette lavateosed nii maailmaklassikast kui Leedu ooperiloomingu paremikust.
Pärnu ooperipäevade tänavune külaline Klaipėda riiklik muusikateater toob publiku ette lavateosed nii maailmaklassikast kui Leedu ooperiloomingu paremikust. Foto: Martynas Aleksa

Pärnu ooperipäevade tänavune külaline Klaipėda riiklik muusikateater toob publiku ette lavateosed maailmaklassikast ja Leedu ooperiloomingu paremikust. Tegemist on nende senise suurima külalisesinemisega.

Pärnu kontserdimaja juht ja Pärnu ooperipäevade kunstiline juht Marika Pärk rõõmustas selle üle, et Pärnu ooperipäevadest on aastakümnetega kujunenud suvepealinna üks olulisemaid tähtsündmusi. Tema sõnutsi hoolitseb festival selle eest, et suve nautiv ooperipublik saaks osa nii kaunitest klassikateostest kui uuemast ja seni veidi vähem tuntud ooperiloomingust. “Hea meel on võõrustada tänavustel ooperipäevadel Klaipėda riiklikku muusikateatrit, kes pakub elamusi nii maailmaklassika kui Leedu uuema algupärandiga,” lausus Pärk.

Veel saavad Pärnu ooperipäevade külastajad osa Itaalia helilooja Gaetano Donizetti ooperist “Rügemendi tütar” ja Leedu helilooja Bronius Kutavičiuse ooperist “Karu”.

Pärnu ooperipäevade tänavune külaline Klaipėda riiklik muusikateater toob publiku ette lavateosed nii maailmaklassikast kui Leedu ooperiloomingu paremikust.
Pärnu ooperipäevade tänavune külaline Klaipėda riiklik muusikateater toob publiku ette lavateosed nii maailmaklassikast kui Leedu ooperiloomingu paremikust. Foto: Martynas Aleksa

“Rügemendi tütar” on ooperipublikule tuttav teos. “Karu” on tõenäoliselt enamikule Eesti ooperisõpradest uudisteos. Ooperi sündmused toimuvad 19. sajandil Leedu metsikul ääremaal, kus inimesed on veel rahvalike traditsioonide ja paganlike uskumuste mõju all. Nii saab publik tuttavaks kummalise perekonnaga, kes koosneb animistliku käitumisega noorest krahvist Mykolasest ja tema hullumeelsest emast. Ootamatul moel on asjasse segatud ka karu. Siit hakkab hargnema üllatav ja enneolematu sündmuste jada, mis viib publiku inimloomuse varjukülgede sügavamatesse soppidesse.

2000. aastal kirjutatud “Karu” (“Lokys”) on Bronius Kutavičiuse kolmas ja esimene nii-öelda suur ooper. Teoses teeb kaasa rohkelt soliste, täiskoosseisus orkester, segakoor ja balletitantsijad. 

Ootamatul moel on asjasse segatud ka karu. Siit hakkab hargnema üllatav ja enneolematu sündmuste jada, mis viib publiku inimloomuse varjukülgede sügavamatesse soppidesse.


Ooperipäevadele annab tavakohaselt lõppakordi ooperigala.

Klaipėda riiklik muusikateater on tegutsenud üle 30 aasta ja aja jooksul lavale toonud üle 100 eri žanris lavastuse: ooperid, operetid ja muusikalid, balletid, laste- ja nüüdistantsu lavastused. Teater pakub andekatele noortele artistidele enese proovilepaneku võimalusi ja teeb koostööd tuntud artistide ja rahvusvaheliste loovmeeskondadega.

Klaipeda riiliku muusikateatri juht Laima Vilimienė märkis, et Pärnu publikule esineda on suur au. Ta arutles, et ooper on žanr, millega kuigi sageli ringreisil ei käida, sest etenduse meeskond ja tehniline pagas on väga suur ja selle kõige sõidutamine paras katsumus.

Pärnu ooperipäevade tänavune külaline Klaipėda riiklik muusikateater toob publiku ette lavateosed nii maailmaklassikast kui Leedu ooperiloomingu paremikust.
Pärnu ooperipäevade tänavune külaline Klaipėda riiklik muusikateater toob publiku ette lavateosed nii maailmaklassikast kui Leedu ooperiloomingu paremikust. Foto: Martynas Aleksa

“Meil on au, et saame Pärnu publikule näidata esmakordselt Bronius Kutavičiuse “Karu” ja Gaetano Donizetti “Rügemendi tütart”,” mainis Vilimienė. “Meie teatris lavastas selle mõne aasta eest esimest korda Jūratė Sodytė ja teame, et Eestiski on seda ooperit harva mängitud.”

Peale kultuurihuviliste eestimaalaste tulevad Pärnu ooperipäevadele muusikasõbrad naaberriikidest. Ooperipäevad vältavad Pärnu kontserdimajas 4.–6. juulini.

Tagasi üles