Usutlus ⟩ Pärnu kammerkoori dirigent Elo Kesküla: Kõige raskem osa tööst jääb nähtamatuks

Tänavu veebruaris tegi Pärnu kammerkoor muuseumide aastaauhindade jagamisel Pärnu kontserdimajas koostööd Siiri Sisaskiga. "See polnud koorile vokaalselt väga suur roll, aga see oli väga hingepuudutav," meenutab dirigent Elo Kesküla. Foto: Urmas Luik

Dirigent Elo Kesküla sõnutsi on Pärnu kammerkoori laulja inimene, kes oma tuhande muu töö-toimetuse kõrvalt teisipäeva õhtul proovi jõuab. Ta on pannud selle endale kalendrisse ja tuleb kohale. Moodustub löögivõimeline ja paindlik seltskond, kes kontsertidel alt ei vea.

On sume juuniõhtu. Tavaliselt ei sea koorilaulja oma samme sel aastaajal proovisaali poole, aga seekord on teisiti. Pärnu kammerkoor on pärast intensiivset hooaega võtnud pausi, et juunis Tartu laulupeol hooajale ilus punkt panna.

Koorikaaslased on rõõmsad ja jumekad. “Justkui suvepuhkuselt oleks tulnud,” lausub dirigent Elo Kesküla. Just, täpselt selline tunne ongi!

Tavaliselt toimuvad kammerkoori teisipäevased proovid Mai koolis, aga kuna koolides algas just suvevaheaeg, harjutatakse praegu Pärnu raekojas. Siin on ennegi lauldud ja akustika on nii toetav, et juba lahtilaulmine paneb koja helisema.

Koor teeb laulupeo repertuaari kiire läbimängu. Kõik palad paistavad enam-vähem kehamälus olevat. “Bass, tule ka puhtalt! Ei hakka mingit torupilli jura ajama,” suskab koorijuht vahele. Proov kulgeb “Leelo”, “Tehke ruumi” ja muude laulude saatel märkamatult lõpuni. “Saame kaare all lauldud küll,” lausub dirigent rahulolevalt. Ja leiab tiheda hooaja lõpul ja mõni päev enne Tartu pidu aega kõnelda. Kuna küsimuste esitaja on samuti Pärnu kammerkoori liige, on vestluskaaslased sina peal. 

Kas see ainult tundub nii või oligi Pärnu kammerkoori tänavune hooaeg viimaste aastate tihedaim? 

No ei tundu, aga eks ta kujunes päris hoogsaks. See ei olnud nii sisukaks plaanitud, aga süües kasvab isu ja üks asi viis teiseni.