Loodusvaatlus ⟩ Rohi langeb niidukiterade all

Niidetud rohumaalt leiavad praegu kergesti hambaalust nii röövlinnud kui rebased. Foto: Karl Adami

Ma olen viimastel nädalatel püüdnud tähelepanu pöörata neile taimedele, mida ei leidu igal kraavipealsel või niidulapil. Kuigi arvan, et tunneksin looduses ära paarsada taimeliiki, pole nad mu tugevaim külg. Eriti siis, kui ette satuvad väga sarnased õitsejad.

Tõenäoliselt olen kümneid, kui mitte sadu kordi mööda jalutanud harilikust tihasheinast. Juunist septembrini õitsev kuni pool meetrit kõrge varrega harilik tihashein on küllaltki tavaline. Seda võib silmata nii veekogude kallastel, niitudel, niiskemates metsades kui puisniitudel. Just violetjassiniste õite tõttu jäid nad mulle hiljaaegu keset niiskemat metsa silma. Oli üsna hämar ja kunagisel sooheinamaal, mis praegu on lopsakas ja roheline väli, muid õitsejaid väga polnud, torkasid nad hõlpsalt silma. Siiski, esinduslikku passipilti on sellest taimest keeruline saada, sest teda ümbritseb hulk rohelist.

Harilik tihashein. Foto: Karl Adami