Hundid murdsid Pööraveres lamba

Grete Naaber
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seljal kartmatult sõiduteele jooksnud ja veoauto alla jäänud võsavillem.
Seljal kartmatult sõiduteele jooksnud ja veoauto alla jäänud võsavillem. Foto: Argo Mättas

Eile varahommikul enne tööleminekut tegi Karja talu perenaine lammaste aedikule tiiru peale ja avastas huntide külaskäigu: ühest utest olid järel vaid pea ja jalad.


Võsavillemid olid teinud oma tapatööd majast kõigest 15-20 meetri kaugusel.


Kiskjat ei takista koer ega karjus

Halinga valla Pööravere küla Karja talu perenaine Evi Aidberg rääkis ohates: “Lammaste aediku ümber on topelt elektrikarjused, aga hundid on karjusest üle hüpanud. Paistab, et elektrikarjustega on pidu läbi: hallivatimehed neid ei karda, nüüd on lihamaitse suus ja kindla peale tulevad taas.” Mets asub talust 100 meetri kaugusel.

Perenaine lisas, et peres on kolm koera, aga koerad kardavad hunti. “Väike taks oli minuga kaasas, kui murtud lamba avastasin. Taks lausa tardus, kui oli jäänuseid nuusutanud. Mõtlesin, et annab otsad, seisis kui kivikuju,” meenutas ta koera reaktsiooni.

Peremees Arne Aidbergi hinnangul - ta on Pööravere jahiseltsi jahimees juba 21 aastat - oli tegu vähemalt kahe hundiga.

Karja talus on lambaid 32, nendega tegeleb peamiselt perenaine. “Huntide rünnakud siinkandis on tavalised,” kinnitasid nii Evi kui Arne. Kaks aastat tagasi murdsid hundid neil kuus lammast.

Kahju suuruseks ehk poolteise aasta vanuse ute hinnaks arvas Evi 1500 krooni.

Hallvatte jagub isegi autode alla


Tänavu on Pärnumaa jahimeestel olnud imestada see, et hunte jagub isegi autode alla. Näiteks Seljal jooksis võsavillem veoautole ette ja kaotas elu.

“Neid on palju, neil ei ole hirmu ja nad on kaotanud oma inimpelglikkuse. Näiteks hunt jääb 20-30 meetri kaugusel istuma ja sulle otsa jõllitama,” rääkis Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Jaan Liivson.

Huntide hirm on küttimiskvoodid. Pärnumaale antud algne kvoot oli 18, seejärel anti juurde viie hundi laskmisluba ja eile saabus Pärnumaa jahimeeste liidule kiri, kus luba lasta veel seitse sutt. Seni on tabatud kõige rohkem hunte Orajõe jahipiirkonnas – kuus, järgnevad Tahkuranna, Surju ja Halinga. Kokku on tabatud 23 hunti.

“Tegime Pärnumaal 23. jaanuaril kontrollpäeva, kus jahimehed teatasid lumel nähtud võsavillemite jälgedest. Saime info 38 isendi ja seitsme-kaheksa hundikarja kohta. See on ainult ühe päeva info,” märkis Liivson. “Kui Eestis peetakse normaalseks 150 hundi olemasolu, siis Pärnumaal peaks vastav arv olema 15.”

Talukohtadesse tungimise ja lammaste murdmise juhte esines Pärnumaal rohkem eelmise aasta sügisel, jaanuaris murdmiste kohta teateid pole.

“Metsas on hunt põtradele, kitsedele ja metssigadele aga tõeline vikatimees, eriti kui võsavillemeid palju nagu praegu,” tõdes Liivson.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles