Ene Täht ⟩ Pärnu linn ja maakonna omavalitsused tulid kolledžile raskel ajal appi

Pärnu abilinnapea Ene Tähe arvates on Pärnu kolledžil head eeldused kasvada Lääne-Eesti juhtivaks arendus- ja teaduskeskuseks. Foto: Mailiis Ollino

Aastal, mil Academia Pernaviensis tähistab Pärnus ülikoolihariduse andmise 325. aastapäeva ja meie riik vaeb kärpekohti ka haridusvaldkonnas, peame rääkima, kuidas kohalikud omavalitsused saavad toetada hariduse arengut siis, kui riigil ei ole selleks olnud võimalusi ega motivatsiooni.

Pea 30 aastat kõrgharidust Pärnus

Tartu ülikooli Pärnu kolledž on kõrgharidust andnud Pärnumaal aastast 1996. See oli aeg, mil toimus jõuline ettevõtluse ja eriti turismisektori areng, mis tagas kolledži õppekohtade arvu kasvu. 2000ndate lõpus õppis Pärnu kolledžis neljal erialal 972 tudengit, neist enamik tasulises avatud ülikoolis.

Selle sajandi teisel kümnendil algas kolledžitele ebamäärane periood. 2012. aastal kehtestati tasuta kõrgharidus ja kolledžite rahastamine hakkas valdavalt sõltuma riigi toetustest. Väiksemad kolledžid Türil ja Rakveres suleti. Eraldised kõrghariduse, aga ka teadus- ja arendustegevuse tarbeks ei kasvanud aastaid ja see võimaldas ainult "vaikselt tiksuda".

Vähene rahastus õppekavade arendamiseks ja teadustööks viis Pärnu kolledžis õpilaste kahanemiseni ja kiiresti muutuvas ajas ei olnud enam võimalik majanduse vajadustest lähtuvat õpet pakkuda. Kolledž ei olnud ka enam nähtav, valikuvõimalused õppeks olid kesised ning Pärnu linna ja maakonna gümnaasiumide seas populaarsus langes.