Külmal ja pimedal ajal, kui elektriarved kopsakamad, kuuldub sageli nurinat, et segaseks jääva otstarbega võrgutasu moodustab elektriarvest liialt suure osa.
Üksikud metsatalud kergitavad võrgutasu
12. aprill 2012, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läinud nädalal Pärnumaa omavalitsusjuhtide ees esinenud Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere pidi samuti vastu võtma kriitikarahe liig kõrge võrgutasu pärast.
Mere selgitusel nad võrgutasu omatahtsi muuta ei saa, selle kooskõlastab alati konkurentsiamet, mis iga kolme aasta tagant vaatab üksikasjalikult läbi kõik võrguettevõtja kulud ja tulud. Peale selle toimub igal aastal võrgutasude korrigeerimine, mille käigus muu hulgas arvestatakse tarbijahinnaindeksi muutust.
“Tänavu augustis tuleb muutus, mida mõjutab eelkõige tarbijahinna indeks,” sõnas Mere ja lisas, et hind ei pruugi alati tõusta, on olnud ka langusi.
Mis on võrgutasu?
Laias laastus jaguneb elektriarve kolmeks osaks: elektrienergia, võrgutasu ja riiklikud maksud. Pakettide kaupa, seega iga konkreetse arve puhul nende proportsioon erineb.
Võrguteenuse tasu maksab klient selle eest, et elekter tootmiskohast tema koju jõuaks. “Väga lihtsustatult öeldes on võrgutasu elektri transportimise ja võrgu töökorras hoidmise tasu,” selgitas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik.
Võrgutasu suuruse määravad investeeringud elektrivõrku, Eleringi ülekandeteenuse kulu, püsikulud ja kulud elektrienergia kaole. Kogu võrguteenuse osutamisest teenitud ärikasumi investeerib Jaotusvõrk elektrivõrgu parandamisse. Mullu investeeris Jaotusvõrk Pärnumaale 2,9 miljonit eurot ja tänavu on plaanis siin 4,5 miljoni eest ehitada. Muu hulgas parandatakse võrkude töökindlust Häädemeeste, Varbla, Pärnu-Jaagupi, Paikuse, Soomaa, Audru, Are ja Massiaru kandis.
Vaadake tagakülge
Vennik osutas, et võrguteenuse tasu ei ole tegelikult nii suur, kui see esmapilgul arvel paistab, sest praegu on Eesti Energia arve esiküljel võrguteenuse hinda lisatud taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis. Eraldi on maksud näidatud arve tagaküljel. “Lähiajal muudame hinnaesitluse ka arve esiküljel selgemaks,” lubas ta.
Jutte, nagu oleksid võrgutasud Soomes või Põhjamaades Eestist madalamad, nimetas Vennik valeks. “Sellistel võrdlustel on tihtipeale arvestamata jäetud maksud või Põhjamaades rakenduv püsitasu, võrreldud on eri tarbimisega kliendirühmi või tasusid eri suuruse ja eri tingimustes tegutsevate võrguettevõtjate vahel, mis ei anna adekvaatset pilti,” põhjendas ta.
Jaotusvõrk võrdles võrgutasusid samasuguse teeninduspiirkonnaga võrguettevõtjate vahel ja selgus, et sama tarbimismahu ja kaitsme suuruse puhul on koduklientide võrgutasu Soomes 18 ja Rootsis 29 protsenti kõrgem kui Eestis.
“Põhjamaades ei ole tekkinud sellist investeerimisauku nagu Eestis rahapuudusel 1980ndatel ja 1990ndatel. Selle tasategemiseks peame praegu võrgu uuendamise tempot kiirendama,” selgitas Vennik.
Eesti õnnetus on paraku seegi, et meil elavad inimesed hajusalt, mistõttu paljusid elektriliine läbib suhteliselt väike voolukogus.
“Hõredama asustusega riikides, kus liinikilomeetreid läbib vähem elektrienergiat, on elektrivõrgu ülalpidamine tarbija kohta kulukam kui kompaktsema elektrivõrguga riikides,” nentis Vennik. “Soomes läbib üht liinikilomeetrit 1,5 korda rohkem elektrienergiat. See tähendab rohkem laekuvat võrgutasu. Hispaanias või Inglismaal läbib liine Eestist neli korda rohkem elektrienergiat.”
Riiklik poliitika on Eestis aga selline, et elukohast olenemata maksavad inimesed sama tarbimise korral ühesugust võrgutasu. Nii jääb avatud elektriturulgi.