Tartu ülikooli emeriitdotsent, biokeemikust toitumisteadlane Tiiu Vihalemm soovitab süüa ühe pooleldi kõvaks keedetud muna päevas ja ütleb, et kaks või kolmgi pole liiast, sest muna sisaldab väga head valku.
Kõige kasulikum on süüa muna poolpehmelt
12. aprill 2012, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihalemma sõnade järgi on suhtumine munasse viimasel ajal muutunud: kui varem soovitati süüa vaid üks muna nädalas, siis nüüd juba iga päev. “Munas on kõige parem valk üldse, mis olla saab,” väidab ta ja lisab, et muna on seotud elu algusega, mistõttu munakollases on kõik vajalikud mineraalained.
Peale selle on osa mune omega-3 rasvhapete lisandiga, kui kanadele on neid söödaks antud, näiteks kalana. Need munad on vastavalt tähistatud ja kallimad.
Loomulikult on kõige väärtuslikum vabalt jooksnud stressivabade kanade toodang. Selles suhtes on nüüd lootust, et suured kanalad vastavalt ümber tehakse.
Mille poolest erinevad kanamunadest aga vutimunad? “Ega koostises mingit vahet ole, aga kuna vutid on veidi vabamal kohtlemisel ja neil ei esine kanade haigusi, on nende munadki lastele andmiseks ja toorelt tarvitamiseks paremad,” sõnab toitumisteadlane.
Muna on teadlase soovituse järgi kõige parem süüa poolkõvaks keedetult, sest siis on need vähem termiliselt töödeldud. “Soola ja võid võib muidugi peale panna. See jutt soola- ja rasvavabast toidust on üldse liialdus, sest inimene vajab kõike,” kinnitab ta.
Kolesterooli ei maksa muna süües karta, sest munas on selle vastukaaluks palju letsitiini. Valgurikast dieeti Vihalemm siiski ei soovita.
Selle asemel tasuks süüa rohkem juur- ja puuvilja ning häid õlisid. Aga näiteks sportlastel võiks 20 protsenti toiduainetest moodustada hea valk, mida muna kõrval saab kalast ja lihaveise lihast.