Õpetajate palgaraha läks koolide remondiks

Teet Roosaar. Foto: PP

Eilses Pärnu Postimehes avaldati pressinõukogu otsus, nagu olnuks minu 6. jaanuaril 2012 avaldatud artikli “Õpetajate palgaraha läks koolide remondiks” pealkiri eksitav. Leian, et pealkiri vastas tegelikkusele ning näitas haridustöötajate palga kärpimise ja koolide remondi eest tasumise seost. Pidades ainuõigeks rahajagaja vaatevinklit, muutus pressinõukogu poliitikute survevahendiks ajakirjanike vaoshoidmisel, mitte ei teeninud vaba ajakirjanduse huve.

Teema ajakirjanduslik käsitlus algas 4. jaanuari “Aktuaalse kaamera” uudislõigust “Omavalitsused kasutavad osa õpetajate palgarahast muudeks kulutusteks”. Uudises näidati haridus- ja teadusministeeriumi tabelit, mille järgi Pärnu sai 2010. aastal õpetajate palkadeks 12 miljonit enam, kui selleks kulutas. Teema kommenteerimiseks sai sõna Pärnu abilinnapea Meelis Kukk, kelle jutu järgi polnud ministeeriumi rahal silti küljes ja omavalitsus võis seda kasutades olla loominguline.

Mäletasin, et 2010. aasta alguses kärpis Pärnu linnavalitsus haridustöötajate töötasu, võttes õpetajate taskust kõik, milleni vähegi käsi küündis. Samal ajal oskas linnapea Toomas Kivimägi olla niivõrd loominguline, et ta jäi Eesti linnapeadest kõige kõrgemini tasustatud linnapeaks.

Pärnu linnavalitsus tunnistas, et ta kasutas haridustoetuse vahendeid Hansagümnaasiumi ja Ülejõe gümnaasiumi remondi eest tasumiseks. “Nii näiteks kasutati 2010. aastal palgakulude kandmise järgselt vabaks jäänud vahendeid vastremonditud Hansagümnaasiumi ja Ülejõe gümnaasiumi koolihoonete investeeringute katteks,” teatas avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo.

Samal ajal rõhutas Murakas-Ollo, et haridustoetuse raha võis peale töötasu maksmise kasutada nii täienduskoolituseks, õppevahendite soetamiseks kui investeeringuteks. See kõik sai artiklisse ilusasti ka kirja pandud, kuid linnapeale ei meeldinud loo rõhuasetus. Tema hinnangul oli linnavalitsusel õigus raha koolide remondiks kasutada ja selle etteheitmiseks pole alust.

Pärnu Postimees pole Kivimägi Teataja. Selles võib näidata töötasu kärpimise ja koolide remondimaksete seost ning teemat käsitleda mitte formaaljuriidilisest, vaid moraalsest aspektist. Miks võib Kivimägi Viisitamme tooli üle pirtsutada, kuid õpetajad peavad parema töökeskkonna omast taskust kinni maksma?

“Pedagoogide palgad olid poliitilise otsustuse koht. Nii Hansa- kui Ülejõe gümnaasiumi remondijärgsel avamisel ütles linnapea Toomas Kivimägi, et te kõik hakkate nüüd neid laene tagasi maksma. Ta viis oma sõnad teoks,” rääkis Pärnu linnavolikogu liige Margus Tammekivi ühes hilisemas artiklis.

Kindlasti leiab Kivimägi, et Tammekivi ja eelmine linnapea Mart Viisitamm võtsid liiga palju laenu ja millegi arvelt tuleb see tagasi maksta. Muidugi tuleb, kuid küsimus on võrdses kohtlemises: laenamise eest vastutab samaväärselt praegune abilinnapea Jane Mets ja Kivimägi võiks säästmises teistele eeskuju näidata.

Pressinõukogu aseesimees David Vseviov leidis, et rahajagaja vaatevinklist on kaebus põhjendatud, sest tegemist polnud ainult õpetajate palgarahaks ette nähtud summadega. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on öelnud, et pedagoogidele töötasu maksmine on riigi toetuse peamine eesmärk. Sellest eesmärgist lähtudes ma riigi raha kasutamist kirjeldasingi ega pea olulise seose juba pealkirjas väljatoomist kellegi eksitamiseks.