Vastulause Piret Sapp Lääneranna koolihoone ehitusest: Mitte miski ei sünni iseenesest (2)

Piret Sapp
, koolijuht, omavalitsuste ja haridusasutuste koostööpartner (Haritus OÜ)
Copy
Lääneranna kooli plaanitav hoone Lihulas. Kavandi autor on Kauss Arhitektuur OÜ.
Lääneranna kooli plaanitav hoone Lihulas. Kavandi autor on Kauss Arhitektuur OÜ. Foto: Kauss Arhitektuur OÜ

Hiljuti lugesin Lääneranna valla elaniku Rait Maruste artiklit "Uus koolihoone iseenesest ei taga veel kvaliteetset haridust"  (PP 2.07) ja mulle tuli meelde spordimaailmas kasutatud ütlus: "Usud või ei usu, igal juhul on sul õigus”. Miks see ütlus on oluline? Sest kui meil puudub usk, et suudame luua kogukonna koostöös oma lastele parima õppekeskkonna, oleme omavalitsuse ja rahvana läbi kukkunud. Võidavad need, kes iseenda võimekusse usuvad.

Valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegia hindamise eelnõu avalikustamisel tõi Rait Maruste esile vallavanema ausalt välja öeldud fakti, et Lääneranna vallas rahvastik kahaneb. Maruste heidab vallavõimule ette, et väheneva elanike arvu tõttu on uue koolihoone ehitamine vallale liialt kulukas. Pikema strateegilise plaani elluviimise asemel eeldab ta vallavalitsuselt justkui tegevusetust või vähemalt väiksemalt mõtlemist.

Tuginedes valitsuses kolm aastat tagasi heaks kiidetud Eesti hariduse arengukavale aastani 2035, selgub, et Lääneranna vallavalitsus ja -volikogu on järjekindlalt toiminud just nii, nagu Eesti riik oma kõige kaalukamasse haridusstrateegia dokumenti kirja on pannud: omavalitsuse vastutus on tagada kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav ja ligipääsetav eri sihtrühmadele ning õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Selleks tuleb kahaneva rahvastikuga piirkondades tagada kolmanda kooliastme õpe vähemalt omavalitsuse suuremates keskustes, sealhulgas kindlustades vajaduse korral õppes osalemist toetavad teenused, näiteks transport.

On kummastav, et Maruste süüdistab vallavalitsust ehitusrahaga trikitamises oludes, kus regionaalminister ja valitsuserakonnad on aastaid seni tulemusteta diskuteerinud teemal, kuidas muuta kahanevate piirkondade omavalitsuste tulubaas jätkusuutlikumaks, et korraldada avalikke teenuseid. Samal ajal on Maruste ise olnud aastaid aktiivne arvamusliider riigireformi ja kohalike omavalitsuste tulubaasi kõverpeegli teemadel. Toonud ajakirjanduse veergudelgi esile, millised on ääremaa valdade finantseerimisootused riigile.

Tagasi üles