/nginx/o/2024/07/10/16213432t1hef2c.jpg)
Töötukassa koostab kaks korda aastas tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeetrit. Selle abil prognoositakse tööjõuvajadust ametite kaupa. Uuring on koostatud tööandjate seisukohast, hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele aasta jooksul, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, millistel puudujääk.
Tööjõuvajaduse baromeetrit koostavad töötukassa eksperdid koos kohalike tööandjatega, kaasa löövad maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid ning töövahendusportaalid. Uuringus on ametid jagatud viide kategooriasse – väga suur puudujääk, suur puudujääk, tööturu tasakaal, ülejääk ja väga suur tööjõu ülejääk.
Andmeid kogutakse kogu Eestist, lisaks iga maakonna kohta, nii saab teada, milline on samas ametis töö leidmise võimalus eri piirkondades. Esimene uuring valmis juba kaheksa aastat tagasi ning selle aja jooksul on tööturul, majanduses ja maailmas toimunud pöördelisi sündmusi. Nii oli koroona ajal tööturul üle kokkasid, keda enne seda tikutulega taga otsiti.
Nüüd on valminud suvine tööjõuvajaduse prognoos. Viimaste aastatega võrreldes on näha, et pikaleveninud majanduskriis on ka tööturule oma jälje jätnud ja tööturul on praegu jämedam ots tööandjate käes.
Värskest uuringust selgub, et väga suur puudujääk on kahe valdkonna töötajatest – haridus ja meditsiin. Puudu on logopeedidest, eriarstidest, psühholoogidest, eripedagoogidest. Kiireid lahendusi on siin raske pakkuda, sest neid ameteid õpitakse kaua.
/nginx/o/2024/07/10/16213434t1h0473.jpg)
Kui vaadata järgmist kategooriat – tööjõu puudujääk, siis siin on aastaga olukord muutunud ja ametite hulk, kus tööjõudu on raske leida, on vähenenud. Paljud aasta eest puudujäägis olnud ametid on liikunud tasakaalukategooriasse. Põhjus peitub jahenenud majanduses, eelkõige on raskused tabanud tööstust ja ehitust. Paljudesse ametitesse, kuhu oli aastaid raske inimesi leida, on nüüd rohkem töölesoovijaid, mitmed ehituse ja tootmisega seotud erialad on seega liikunud tasakaalu poole.
Loomulikult leiab tööjõu puudujäägi kategoorias tänagi ehituse ja tööstusega seotud ameteid, kuid aastatagusega võrreldes on neid märksa vähem. Puudu on jätkuvalt keevitajatest, mehaanikutest, masinaoperaatoritest. Kaks suuremat valdkonda, mis on puudujäägis olnud juba mõnda aega, on jätkuvalt sotsiaalvaldkond ja haridus. Esimese kahjuks räägivad väiksemad palgad, teise puhul on mitu probleemi – raske töö, kõrged nõudmised ja töötasu.
Uuringu teises otsas – ametid, kuhu töötajaid ei ole raske leida ja on tööjõu ülejääk – on enamast n-ö pehmed ametid. Ajakirjanikud, avalike suhete spetsialistid, asjaajajad, raamatupidajad jne. Suuri muutusi on eelmise uuringuga võrreldes üks: tööjõu ülejääki on liikunud hooneehituse lihttöölised, seega on ümber aeg, kus igaüks, kes suutis tööriista käes hoida, võis ennast ehitajaks nimetada.
Kogu Eestis kokkuvõttes sel korral väga suure ülejäägiga ameteid polnud, maakonniti on siiski üksikuid näiteid: Ida-Virumaal on väga suur ülejääk lihtsama töö tegijatest – pakkijatest, kuna selles ametis pole keeleoskus määrav ning ka erialast haridust ei ole vaja.
Kindlasti on lisaks Eesti andmetele huvitav vaadata, milline on iga maakonna tööturu seis ja kui erinev on piirkonniti meie tööturg.
:format(webp)/nginx/o/2022/06/06/14607238t1hd7a0.png)