Galerii: Mälestused ühest legendist ⟩ Miks ma täna just Kilvetist mõtlen?

Tänavu juubeldavad või juubeldaksid need, kes sündinud aastal 1944. Ka mitu Endla teatriga seotud andekat isiksust, näiteks Lii Tedre, Ülev Aaloe.

13. juulil tähistanuks oma 80 aasta juubelit Kaarel Kilvet. Elu on mind temaga kõrvuti kulgema sättinud. Õieti on tema, tandemis Aaloega, kujundanud mu saatuse üle 30 aastaks. Sest just nemad kutsusid mu lauluõpingute juurest Georg Otsa muusikakoolist sõnateatrisse. “Tänu” ansambli Talong populaarsusele ja arvukatele kontsertidele oli kooli võimalik külastada harvem, kui see mõnelegi üldaine õppejõule meeldinuks. Õpingutesse pausi tegemine oli juba meeles mõlkunud ja kui siis Kilvet ühel päeval Harju tänaval vastu jalutas ja päris, et “mis ja kus?”, olin kohe hakkamas.

Karla – nii teda omad kutsusid – hakkas Pärnus lavastama Ludwig Holbergi “Mäeotsa Jeppet”. Ja nägi mind vaimusilmas tükivälise tegelasena, vaatusi kupleedega sisse ja välja juhatamas. Kaarli pea kõigis lavastustes oli muusikal oluline, mõnel juhul kandev, käivitav roll. Ta laulis ise ja lasi laulda kõigil teistelgi, kes vähegi tahtsid-suutsid.