Pärnus esitleti Jüri Reinvere autoriplaati „Ship of Fools“

Copy
Jüri Reinvere autoriplaadi esitlus Pärnu kontserdimajas.
Jüri Reinvere autoriplaadi esitlus Pärnu kontserdimajas. Foto: Taavi Kull

Pärnu kontserdimajas esitleti laupäeval Jüri Reinvere autoriplaati „Ship of Fools“ (Alpha Classics, 2024), millele Eesti Festivaliorkester ja dirigent Paavo Järvi on salvestanud kolm Pärnu muusikafestivalil maailmaesiettekandele tulnud teost.

Järvi sõnade kohaselt on festivali muusika väljaandmine rahvusvahelise plaadifirma alt kõige tähtsam asi, mida saab teha, et tutvustada Eesti heliloojaid maailmale ja neile, kes ei saa siia tulla.

Jüri Reinvere autoriplaadi esitlus Pärnu kontserdimajas. Pildil Paavo Järvi.
Jüri Reinvere autoriplaadi esitlus Pärnu kontserdimajas. Pildil Paavo Järvi. Foto: Taavi Kull

Plaadi nimilugu „Narride laev“ ammutas inspiratsiooni Sebastian Branti romaanist „Narride laev”, kust pärineb lause „Mundus vult decipi, ergo decipiatur” ehk „Maailm tahab petta saada, seega petkem teda”. „Kui vaadata tõejärgse ühiskonna informatsiooni rolli meie ajal, pandeemia- ja sõja-aastatel, kuid ka kõikvõimalikus poliitilises aktivismis, siis näed, et see lause kehtib pärast 500 aastatki,” selgitas Jüri Reinvere.

Jüri Reinvere autoriplaadi esitlus Pärnu kontserdimajas.
Jüri Reinvere autoriplaadi esitlus Pärnu kontserdimajas. Foto: Taavi Kull

Reinvere koostöö Eesti Festivaliorkestri ja Pärnu muusikafestivaliga algas 2016. aastal “Kontserdiga kahele flöödile, keelpillidele ja löökpillidele” (solistid Maarika Järvi ja Monika Mattiesen), millele järgnesid „... ja väsimus õnnest nad tantsima viis“ (2018) ja „Narride laev“ (2023). Kõik kolm teost on ka äsja esitletud plaadile salvestatud.

„Narride laev" on Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri viies salvestis Alpha Classicsile. Varasemate väljaannete hulka kuuluvad Šostakovitši "Sümfoonia nr 6 ja sinfonietta" (2018), “Mythos” Erkki-Sven Tüüri muusikaga, millega tähistati helilooja 60. sünnipäeva (2019), “Estonian Premieres” (2022) Tõnu Kõrvitsa, Ülo Kriguli, Helena Tulve, Tauno Aintsi ja Lepo Sumera loominguga ning “Kratt” (2023), mis uuris Eesti ja Poola suhteid Nõukogude okupatsiooni ajal Tubina, Lutosławski ja Bacewiczi muusika kaudu.

Tagasi üles