Laura Kaasik, Annika Joy Meitern, Aija Kosk ⟩ Linnade kuumasaared – varjatud oht meie tervisele ja heaolule

Pärnus on kuumasaared probleemiks eelkõige suurtel asfalditud aladel peamiselt Papiniidu piirkonnas. Foto: Urmas Luik

Kui mõtleme kuumadele saartele, kerkivad silme ette eksootilised troopilised paradiisid. Ent hoopis teist laadi kuumasaared võivad varitseda meie endi kodudes – linnades. Need on paigad, kus temperatuur tõuseb ümbritsevaga võrreldes märkimisväärselt kõrgemaks, põhjustades mitmesuguseid probleeme nii tervisele kui elukeskkonnale.

Tiheasustusega linnapiirkondades, kus on palju tehislikke pindu, nagu tumedad katused ja asfaltkattega tänavad/parklad, kerkib õhutemperatuur soojematel päevadel märkimisväärselt kõrgemaks kui ümbritsevatel rohealadel. Põhjus peitub ehitiste ja teekatte võimes päikesekiirgust neelata ja hiljem soojust õhku tagasi kiirata. Inimtekkelised soojusallikad, näiteks liiklus, tehased ja kliimasüsteemid, soodustavad samuti õhutemperatuuri tõusu. Sellist efekti nimetataksegi kuumasaareks.

Kliimamuutused põhjustavad probleeme terves maailmas, sealhulgas Eestis, kus kuumalained on viimastel aastatel sagenenud. See pole lihtsalt ebamugavus: kuumus võib olla eluohtlik. Kõrge temperatuur kurnab organismi, tekitades vedelikupuudust, kuumastressi ja -rabandust. Eriti haavatavad on väikelapsed, vanurid ja kroonilised haiged.

Kõrvetav temperatuur mõjutab ka vaimset heaolu. Leitakse, et kuumad ilmad suurendavad agressiivsust ja vägivalda. Koolides langeb õppimisvõime. Tööviljakus väheneb, sest palavus häirib keskendumist. Nii kurnab linna kuumasaar ühiskonda nii füüsiliselt kui vaimselt.