Maius heliloojatele: Pärnu muusikafestivalil kuuleb järjest rohkem maailma esiettekandeid

• Tõnu Kõrvits: Iga helilooja natuke otsib midagi uut või midagi sellist, mida veel ei ole teinud.
• Üks eesmärke on viia meie heliloojate väärt muusika rahvusvahelise auditooriumi ette.

Mitmekülgse, rahvusvaheliselt ühe tuntuma eesti helilooja Tõnu Kõrvitsa akordionikontserdi “Tantsud” maailma esiettekandel EFO ees soleerinud tippakordionisolist Ksenija Sidorova on varemgi Pärnu muusikafestivalil üles astunud.

Kümme suve tagasi kandis virtuoos ette Erkki-Sven Tüüri akordionikontserdi “Prophecy”. Kõrvitsaga võttis lätlanna ise ühendust ning uuris, kas too võiks talle midagi kirjutada.

“Olin ka ise siin Pärnu kontserdimajas, kui ta mängis Tüüri akordionikontserti. Siis kuulsin teda esimest korda ja sain aru, et ta on väga virtuoosne mängija, tõeline akordionigeenius. Neli aastat hiljem, kusagil 2018–2019 ta kirjutas mulle. Ta oli kuulanud mu plaati. Aasta tagasi saime jälle kokku ja lugu läks töösse,” lausus Kõrvits. “Tüüri akordionikontsert on väga lahe lugu, ma olen seda mitu korda kuulanud, aga meie stiil on ikkagi väga erinev, igal heliloojal on oma laul.”

Tõnu Kõrvits tõdes, et esiettekande eel ja järel on üsna ühtmoodi tunne: alguses ei tea, kuidas see kõik kõlab kokku ja siis tulevad äkki sellised heliloojale maagilised hetked, kui sa saad aru, et ahhaa, sellest tuli täitsa tore lugu. Proovis koos Ksenija Sidorova ja Paavo Järviga. Foto: Pärnu muusikafestival

Akordion ei ole Kõrvitsale olnud igapäevane instrument, millele teost luua.

“See on üks ainukesi pille, mida ma aasta tagasi veel ei tundnud, sest ma olen varem seda vist ainult korra oma elus kasutanud üle 20 aasta tagasi ja nüüd ma võin öelda, et ma tunnen seda pilli natuke paremini,” lausus helilooja, et laenas selleks sõbralt Weltmeisteri akordioni.

“Ega ma sellega palju osanud teha. Vaatasin, kuidas klaviatuuriosa ja bassid töötavad, ja mingil hetkel panin ta ikkagi käest, aga ta oli mul kogu aeg töötoas riiulil nähtaval kohal, nii et kogu selle komponeerimise aja ma vaatasin seda pilli. Mõne korra küsisin vahepeal ka Sidorovalt, mida saab ja mida mitte, ühel hetkel ma juba hakkasin seda pilli tunnetama ja siis ma enam ei küsinud. Siis ta sai juba valmis noodi ja minu meelest ta ei muutnud mitte midagi seal. See kõik oli õnneks kenasti mängitav.”

Kõrvitsa akordionikontserdi inspiratsioon on tulnud tantsudest.

“Eks iga helilooja natuke otsib midagi uut või midagi sellist, mida veel ei ole teinud ja ma mõtlesin proovida just midagi liikuvamat ja, olgem ausad, akordion on sellega ka seotud: teose esimene osa on minu lemmikkoha või isegi teise kodu muusikast mõjutatud. Nimelt lõunaosariikide cajun-muusikast, mis on prantsuse väljarändajate muusika ja kus on väga huvitavad rütmid ja ansambel ja seal ansamblis on alati akordion,” lausus ta. Teose teises osas on vanad tantsud. Majesteetlik saraband, millega tavaliselt tantsumuusika süidid algavad, kõlab siin viimasena. Kontserdi alguse kadents on inspireeritud pimedast ööst ja hetkest, kui pilvede tagant ilmub välja täiskuu.

“Tants on ju ka mingis mõttes sümbol – kui elutants. Ühes intervjuus ma rääkisin ka Haruki Murakami raamatust “Tantsi. Tantsi? Tantsi!”, kus on sellele antud sümboolne tähendus. Et see on see, mida peaks tegema, kui elus on raske – ikkagi, hoolimata kõigest edasi rühkima.”

Kõrvits tõdes, et esiettekande eel ja järel on üsna ühtmoodi tunne: alguses ei tea, kuidas see kõik kõlab kokku ja siis tulevad äkki sellised heliloojale maagilised hetked, kui sa saad aru, et ahhaa, sellest tuli täitsa tore lugu. “Ei saa jätta märkimata, et on äärmiselt tähtis, kes helilooja teoseid esitavad. Mul on väga vedanud, sest Ksenija Sidorova on akordionigeenius ja see kõik toimus Paavo Järvi kindla käe all Eesti Festivaliorkestriga, suurepärane!”

Kõrvitsa uusloomingust kõlab tänavusel Pärnu muusikafestivalil veel “Sketches of Solitude”, mille esiettekanne oli samuti käesoleval aastal, veebruaris Arvo Pärdi keskuses.

“See on üks minu hiljutisemaid teoseid – teos, millest ma olin väga kaua aega mõelnud. Vioola on selline natuke müstiline pill, temas on natuke melanhooliat ja ma olin seda teost kandnud hinges juba väga pikka aega. See kõlab nüüd teist korda Andres Kaljuste esituses ja on talle kirjutatud lugu,” avaldas helilooja.

Kõrvits on varem öelnud, et teda inspireeris selle teose loomisel väga tugevalt Dmitri Šostakovitši vioolasonaat, mis jäi heliloojal viimaseks. Oluliseks mõjutajaks olid ka ühe Bob Geldofi laulu sõnad, mis saatsid teda kogu teose loomise aja. Andres Kaljuste (vioola) kannab teose ette koos Sophia Rahmaniga (klaver) nagu esiettekandelgi.

Mis on Kõrvitsale endale tänavusel Pärnu muusikafestivalil aga publiku hulgas nähtust ja kuuldust juba elamuse pakkunud?

“Kristjan Järvi “Põhjala luikede” kontsert oli täielik müstika. Kristjan pani ikka nii hullu seal ja see on nii lahe ja hea energia, mis seal laval nende noortega tal tekib. Inimesed said selle kontserdi lõpus ka aru, et nad on rokk-kontserdil ja hakkasid vastavalt seda muusikat vastu võtma. See oli üks väga tore elamus. Natuke teistmoodi, aga ma arvan, et miks mitte, las olla mõned asjad teistmoodi klassikalise muusika festivalil,” rääkis helilooja.

Pärnu muusikafestival on uudisteoste tellimist eesti heliloojatelt tihendanud, uue algatusena on võetud eesmärk tuua igal aastal Pärnus publiku ette eesti naisheliloojate looming. Seda on varemgi tehtud, nüüd on see eraldi fookuses.

Tõnu Kõrvitsa akordionikontserdi kõrval on esimest korda kuulajate ees Maria Kõrvitsa kammerteos “irdumine/sulam” trio Martine Värnik (oboe), Paula Ernesaks (metsasarv) ja Kärt Ruubel (klaver) esituses ning Helena Tulve “Wand’ring Bark” (“Laev ulguveel”) festivali lõppkontsertidel Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri ettekandes.

Maria Kõrvits. Foto: Eero Vabamägi

Pärast festivali kontserte uuslooming salvestatakse: Paavo Järvi üks eesmärke on viia meie heliloojate väärt muusika Eesti kuurortlinna festivalilt rahvusvahelise auditooriumi ette.

“Helena Tulve oli meie resideeruv helilooja juba 2012. aastal. Tänaseks on ta kujunenud üheks Eesti mõjukamaks heliloojaks ja ühtlasi suunanäitajaks nooremale põlvkonnale, sealhulgas tema õpilasele Maria Kõrvitsale,” selgitas Paavo Järvi uue programmi esimeste autorite valikut. “Mul on väga hea meel, et esitame maailma esiettekandeid kahelt nii andekalt heliloojalt, kelle mõlema hääl on väga erinev ja omanäoline.”

Mullu tuli Pärnus maailma esiettekandele Jüri Reinvere “Narride laev”. Varem on Eesti Festivaliorkestri ja dirigent Paavo Järvi esmaettekantud ja seejärel plaadistatud Erkki-Sven Tüüri “Mythos” ning välja antud album “Estonian Premieres” Tõnu Kõrvitsa, Helena Tulve, Ülo Kriguli, Tauno Aintsi ja Lepo Sumera loominguga.

Festivalikontserte on võimalik Pärnu muusikafestivali TVs nii otse kui järele vaadata.