Pärnus näeb kaasaegset Kesk-Aasia kunsti

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu kunstnike majas näeb Kesk-Aasia kunstniku Yerbossyn Meldibekovi loomingut.
Pärnu kunstnike majas näeb Kesk-Aasia kunstniku Yerbossyn Meldibekovi loomingut. Foto: promo

Laupäeval, 14. aprillil avatakse Pärnu kunstnike maja galeriis Kesk-Aasia kunstnike Yerbossyn Meldibekovi ja Nyrbosyn Orise skulptuuri, foto, video, installatsiooni ja dokumentaalgraafika näitus „Kaotatud paradiis“.

Yerbossyn Meldibekov on Kesk-Aasia tuntumaid kunstnikke. Ta on tuntud kui Kesk-Aasia tänapäeva kunsti “paha poiss” tänu oma mängulisele, samas poliitilisele loomingule. Ta uurib sovjetlikku ja postsovjetlikku orientalismi, selle geograafiat, ajaloolist absurditeatrit, inimeste ja ühiskonna katsumusi ja kannatusi.

Näitusega „Kaotatud paradiis“ loob ta justkui fiktiivse ja ülimalt absurdse poliitilise kampaania, mis pealtnäha pakub valikuid, progressiivset nostalgiat ja trotsi nõukogude orientalismi suhtes, kuid lõpeb tavalise läbikukkunud utoopiaga. Iga teos on mingi inimese, koha,  monumendi konkreetne lugu, mis põhineb dokumentaalsetel faktidel ja arhiivimaterjalidel.

Meldibekovi tuntuim töö on „Talv Lenini mäetipul/Kevad Avicenna mäetipul“, mis koosneb lömmitaotud emailkaussidest. Deformeerimise käigus on kausid omandanud mäe kuju, nende ärakukkunud email annab lumiste tippude sarnase faktuuri. Kõnealune mäetipp asub Kirgiisia ja Tadžikistani piiril. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist vaidlevad need riigid mäe nime üle. Kirgiisi valitsus soovib säilitada Lenini nime, pärsiakeelne Tadžikistan eelistab Avicennat, mis on kreekakeelne variant Pärsia teadlasest Ibn Sinast. Meldibekov pakub lahenduseks jagada nimed aastaaegade vahel.

Eelneva teosega on suguluses installatsioon „Kommunismi mäetipp“, inspireeritud Tadžikistani kõrgeimast tipust, mis eri aegadel on kandnud Stalini, Kommunismi ja alates 1988. aastast Ismail Samani, nn Tadžikistani isa nime.

Ideoloogiliste nimevahetuste teema jätkub fotoseerias „Perekonnaalbum“, mille tegevus toimub Taškendi keskväljakul. Viimase 90 aasta  jooksul on selle nimi vahetunud kümme korda vastavalt võimuvahetustele. Fotodel näeme väljakul poseerivaid puhkajaid, osa neist kunstniku perekonnaliikmed. Peale selle, kuidas inimesed muutuvad vanemaks ja vahelduvad riidemoed, näeme väljakut kaunistava monumendi peategelase vahetumist Leninist kohalike kangelasteni.

Üks töö sellel näitusel on „Mutatsioonid“: Neli pronksbüsti, kus segunevad kunstniku enda näojooned teiste ajalooliste isikutega, nagu näiteks Lenin, Giacometti ja Tšingis-Khan. Nõukogudeaegseid masstootmises olnud Lenineid on arendatud viisil, kus võime näha seda, kuidas võim võtab eri kujusid.

Nende tööde kõrval on eksponeeritud projektid „Pinoccio“, „Konkurss“, „Granaat RPG“  ja „ChS“. Mõni teos on valminud koostöös Nyrbosyn Orisega.

Meldibekov on esindanud korduvalt Venezia biennaalil Kesk-Aasiat, ta teeb koostööd maailmakuulsa Moskva Guelmani galeriiga, temast kirjutavad sellised üleilmse tähtsusega erialased ajakirjad nagu Art in America.

Meldibekov on sündinud 1964. aastal Tulkubasi raudteejaamas Kasahstanis, praegu elab ja töötab Alma-Atas. Ta on lõpetanud 1992. aastal Alma-Ata teatri ja kujutava kunsti instituudi monumentaalskulptuuri erialal.

Näitus on avatud 5. maini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles