Arvustus ⟩ Kunstiekspressi ringrada kui performatiivne akt

Omapoolse “ülevaate” andis ja “kõne” pidas igas peatuspaigas Tartu luuletaja ja kuraator Jaan “Luulur” Malin. Foto: Alar Raudoja

Kui kevadel kihutas “Tartu-Pärnu-Tartu kunstiekspress” suvepealinnast Taaralinna poole, siis nüüd vastupidi: Tartu kunstnike liit pakkis pagasisse kokku viis näitust ja 79 kunstnikku ning Pärnu linnagalerii abiga laotati need linna peale laiali.

“Kunstiekspressi” tuleb võtta küll kujundina, kuid korraldajad olid organiseerinud pärisbussigi, millega tartlased said tasuta sõita nii avamisrallile kui koju tagasi, nii et kunstiliiklus kujunes igati tihedaks. Kas ka tõhusaks, veel ei tea, sest eks tibusid loetakse sügisel.

Logistilise loogika järgi planeeritud avamisralli pole Pärnus midagi uut: seda on harrastatud nii Fotofesti, IN Graafika kui hingusele läinud kunstinädala puhul. Kui muidu kipuvad avamised venima poole ööni ning galeristidel võib olla tükk tegu, et viimased külalised koos loojuva päikesega teele saata, siis ralliformaadi puhul tehakse igas kohas paarikümneminutine pit-stop koos kiire ülevaate ja kohustuslike kõnedega, et tormata edasi järgmisele ringile. Tankimise ehk keelekastme pärast ei pea ka muretsema – see sõidab rallitajatega kaasa jääkuubikutega täidetud rohelises aiakärus.