INTERVJUU ⟩ Pärnusse kolinud Itaalia jalgpallitreener: Eestis on tugev spordikultuur, kuid puudub sisemine leek ja soov silma paista

Luis Pagliuca mängis enne treeneriks saamist 35 aastat jalgpalli. Pärast mängijakarjääri lõppu oli treeneriks saamine talle loomulik samm. Eestisse tõi teda armastus. Foto: Erakogu

Itaaliast pärit Luis Pagliuca on vastne pärnakas, kelle elu ja karjäär on tihedalt seotud jalgpalliga. Pagliuca tõi Eestisse armastus. Pisut enam kui aasta tagasi kohtus ta Roomas oma eestlannast abikaasaga, nüüdseks elab pere Pärnus ja siin plaanibki treener oma teadmisi kohalikele edasi anda.

Vestluse käigus räägib Pagliuca esmamuljest Eestist ja eestlastest, kultuurilistest erinevustest ning sellest, kuidas ta püüab ühendada Itaalia ja Eesti kultuuri oma pereelus. Saame teada, millised on olnud tema suurimad katsumused ja rõõmud Eestis elades ning millised on tema tulevikuplaanid treenerina.

Kust üldse tekkis huvi jalgpalli vastu ning millal ja kuidas alustasite tööd treenerina?  

Huvi jalgpalli vastu tekkis juba lapsepõlves. Enne treeneriks saamist mängisin 35 aastat jalgpalli, sealhulgas mitu aastat profina. Kasvasin jalgpalliga üles. Alguses tegelesin sellega lõbu pärast, hiljem seoses tööga. Pärast mängijakarjääri lõppu oli treeneriks saamine loomulik samm, sest kui oled nii kaua jalgpalliga seotud olnud, ei saa sellest kergelt loobuda. Nii sai minust treener.