Andres Herkel: Valitsusest võib asja saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riigikogu liige Andres Herkel (IRL).
Riigikogu liige Andres Herkel (IRL). Foto: Peeter Langovits

Valitsusliidu ettepanek kaheksa miljardi krooni kärpimise kohta riigieelarves sisendab lootust. Otsustusjulgus pole kadunud. Veel rohkem lootust sisendavad aga Eesti inimesed, kes suhtuvad eelarvekärpesse mõistvalt, ehkki see neid isiklikult ja väga valusalt puudutab.


Kohtusin kärpeuudisepäeval Vana-Vigala põhikooli õpetajatega. Ei, nad ei klammerdunud oma palga teema külge, vaid küsisid murelikult, kuidas ettevõtlusele hoogu anda ja kuidas pikaajalised töötud oma eluga toime tulevad. Sama pilt avaneb teistelgi kohtumistel.



Tagasi vaadates pean tunnistama, et Andrus Ansipi valitsuse mentaliteet on mind tihti häirinud. Meenutagem, et kõik algas meri-põlvini-optimismist ja uljast lubadusest pressida Eesti viie Euroopa tipprikkuri sekka. 2007. aasta valimiste eel jagasid kõik rahalisi lubadusi. Kui IRL korra hüüatas, et stopp! – “õnn ei ole rahas”, võeti seda pigem kui pila. Kuid tunnistagem tõe teist pooltki. Kui keegi rääkinuks siis vajadusest laenubuumi jahutada ja eelarvesse laekuv raha reservi panna, oleks teda vaadatud kui tulnukat teiselt planeedilt. Hääli poleks selline jutt valimistel küll toonud.



Eelmise aasta esimestele ohusignaalidele reageeriti ebaadekvaatselt ja lisaeelarve tegemisega venitati lubamatult kaua.



Õieti mitme viimase valitsuse probleem on olnud see, et kollegiaalse vastutuse asemel näeme üksteisega konkureerivaid ministreid, kes pigem mõtlevad oma valdkonna rahastamisele, mitte tervikule. Samamoodi mõtlevad erakonnad valitsusliidu sees.



Eriti teravalt väljendus jabur konkurents eelmise aasta septembris, vahetult enne seda, kui valitsus oli eelarveseaduse eelnõu riigikogule üle andnud. See sündis viimasel hetkel. Samal ajal süüdistati üksteist eri maksude ja kärbete kavandamises. Ühiskonnale anti halbu, peaaegu kaklevaid signaale.



Nüüdki vaieldi tuliselt, kuid avalikkuse ette astuti ühtse sõnumiga. Loomulikult võib öelda, et kärpida tulnuks veel miljard või paar, kuid siiski astuti tubli samm. Veel tähtsamad sammud tuleb teha ettevõtluse ja eriti ekspordi toetuseks, samuti 2010. aasta eelarvet silmas pidades.



Lugesin ja kuulasin pisut opositsioonigi avaldusi kärpekava kohta. Kohati jääb mulje, et nende valijad on Lätis. Või äkki on hoopis opositsioon meil omadega Lätis, ma mõtlen „mentaalses Lätis”. Valitsusest seevastu võib vanuigi veel asjagi saada.



Artikkel pärineb Andres Herkeli ajaveebist www.herkel.net.
Tagasi üles