Festivali tegijad: Ärge kartke uusi asju, need võivad olla ülehomme täiesti tavapärased

Suveaaria festivali eestvedajad Kai Kallastu ja Andrus Kallastu ning tšellist Aare Tammesalu paotasid Eliisabeti kiriku tagaust ja näitasid, kus nad proovi teevad.
Suveaaria festivali eestvedajad Kai Kallastu ja Andrus Kallastu ning tšellist Aare Tammesalu paotasid Eliisabeti kiriku tagaust ja näitasid, kus nad proovi teevad. Foto: Ketlin Hamburg

Pärnu Eliisabeti kirikus on Ines Maidre põnevate kavadega rahvusvahelise orelifestivali kõrval toimunud viimastel nädalatel veel terve rida rahvusvahelisi kontserte, mis on pärnakate kutsel toonud siia esinema Itaalias elava, Pärnust pärit metsosoprani Külli Tomingase koos oma pianistist abikaasa Luca Schieppatiga, Austrias elava soprani Katrin Lehismetsa ning kutsunud kodulinna publiku ette pärnakast soprani ja lauluõpetaja Aita Kaaveri.

Omajagu põnevat ootab aga veel ees. Festival “Suveaaria – kunstide süntees” jätkub sel laupäeval Andrus Kallastu autorikontserdiga, mille üks osa on tema uue teose esiettekanne. Laval on koos kaks ansamblit ning toimub kahe maailma kokkupõrge: kokku pannakse kõlama klassikalised ja väga eksootilised instrumendid.

Repoo Ensemble+ koosseisus on Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Aare Tammesalu (tšello) ja Jorma Toots (klaver) ning Benini traditsioonilise muusika ansamblis musitseerivad Otto Iivari (gankokoé), Asja Dorofejeva (ôssôrgoé), Hans-Gunter Lock (ôhoungbo), Janek Samberg (cléoun) ja Andrus Kallastu (kpessin, dirigent).

Lähme korraks päris algusesse tagasi. Miks üldse Suveaaria sündis?

Andrus Kallastu: Siin on oluline märksõna "valdkondade vahelisus", otsinguline aeg oli meil 2007. aasta paiku, kui sai hakatud tegema sellist ansamblit nagu Repoo Ensemble. Tagurpidi loetuna on Repoo sõna “ooper”. Mõte oli just selles, et võtta see massiivne ooperikultuur, mida me tunneme kusagil 1600. aasta algusest peale, ja püüda vaadata selle kultuuri nagu peegli taha.

Tagasi üles