“Elagu Eesti!” kirjutati sulaselges eesti keeles tema hauaristile Saksamaal

Copy
Eesti Vabariigi ajal parunessist talunaine Aimee oma tütre Kristeliga toitmas hanesid 1926. aasta paiku.
Eesti Vabariigi ajal parunessist talunaine Aimee oma tütre Kristeliga toitmas hanesid 1926. aasta paiku. Foto: Erakogu

In memoriam: Christel Steinbrück (29.12.1925–19.07.2024)

Käesoleva aasta 19. juulil Frankfurdi lähedal oma kodus lähedaste juuresolekul lahkus siitilmast 98aastane Christel Steinbrück, naeratus huulil.

Ristinimeks sai talle Christine Werncke, aga ennast nimetas ta ikka eestipäraselt Sanksu Kristeliks – nii nagu kahe ilmasõja vahel Tori rahvas teda kutsus.

Vabalt eesti keelt valdav, 1920.–1930. aastate Eesti poplaule ning Eesti hümni peast tundev Kristel pidas elupäevade lõpuni Eestit oma sünnimaaks ja Taali mõisa suveresidentsi Sanssouci (pr k 'muretu elu') oma koduks, kus vanaduspäevil mõttes tihtilugu rändas. Sanksu Kristel ei pidanud paljuks kaasa aidata Tori kihelkonnakiriku kroonika eestikeelseks väljaandmiseks algse, saksakeelse käsikirja transkribeerimisele 21. sajandi alguses.

29. detsembril 1925. aastal sündinud Sanksu Kristel oli 17.–19. sajandil Pärnumaal mõjuka baltisaksa aadli Stael von Holsteini perekonna viimane liige, kes on sündinud Eestimaal Tori vallas Taali mõisas (Staelenhof).

Stael von Holsteinid olid Tori kihelkonnas riigimõisate kõrval pea ainsa, Taali eramõisa omanikud (nende valduses olid ka Uulu, Surju ja Tõstamaa mõis), kes ajalooürikutes ilmnevate tegude ja hoiakute põhjal torkavad silma kui avatud ilmavaatega estofiilid, keda iseloomustab erakordne kultuurilembus.

Tagasi üles