Vanemahüvitis saab jätku vanemapensioniga

Hanno Pevkur. Foto: PP

Teame, et vanemahüvitis on väga vajalik ja aidanud Eestis kaasa sündimuse kasvule. Sellest tulenevalt olen veendunud, et iibe kasvule positiivselt mõjunud vanemahüvitise põhimõtteid pole vaja muuta, küll saab vanemahüvitise ideed arendada.

Ühe sellise arendusena kinnitas valitsus neljapäevasel istungil vanemapensioni seadusesätted, mille suurim eesmärk on tagada last kasvatanud isikule lisasissetulek pensionieas, kuivõrd noorte vanemate väiksem sissetulek lapse kasvatamise esimestel eluaastatel mõjutab otseselt pensioni suurust. Kaudselt aitab eelnõu luua kindlustunde kõikidele peredele ehk muudab elukeskkonna sündimust soosivamaks.

Kui vanemahüvitise süsteemi eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele, millega lapsevanemale säilitatakse tema eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, siis vanemapensioni süsteem loob kindluse, millega last kasvatanud isikule tagatakse lisasissetulek pensionieas.

Sündimust ei mõjuta ainult üks kindel valdkond, vaid mitu meedet koos. Loodame, et see tulevikku vaatav otsus toetab veel perede otsust saada esimene, teine, kolmas laps või rohkemgi.

Plaanide kohaselt jõustub eelnõu kahes etapis: 2013. aastal hakatakse maksma täiendava kogumispensioni makset (neli protsenti) ja kahe aastahinde suurust pensionilisa ja 2015. aastal, kui riigi rahalised võimalused seda lubavad, hakatakse maksma ühe aastahinde suurust pensionilisa. Kuigi tehniliselt on eelnõu keerukas, võime kokkuvõttes jaotada laste sünniaasta järgi pensionilisa saamise kolme gruppi.

Esiteks makstakse 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale iga lapse kasvatamise eest neli protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema teise pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Kui laps sünnib näiteks 2013. aasta alguses, saab ta sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku vähemalt 1134 eurot. Miks “vähemalt”? Sellepärast, et loodetavasti siiski keskmine palk tõuseb, tagades aasta-aastalt suuremad sissemaksed inimeste pensionivarasse.

Teiseks, tagamaks põlvkondade vaheline solidaarsus, makstakse 31. detsembril 1980 – 31. detsembril 2012 sündinud lapse vanematest ühele pensionilisa kahe aastahinde väärtuses.

Vanem, kelle laps sündis eelnimetatud ajavahemikus, saab 2013. aastal lisapensioni ühe lapse arvestuses umbes 114 eurot aastas, 2016. aastal ligi 192 eurot aastas.

Kolmandaks makstakse eelnõu kohaselt alates 1. jaanuarist 2015 enne 2013. aasta 1. jaanuari sündinud lapse vanematest ühele pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. Nendele vanematele makstakse lisaraha ühe lapse arvestuses praeguste prognooside järgi umbes 60 eurot aastas.

Usun, et väljapakutud lahendused aitavad luua senisest terviklikuma lähenemise laste ja perede toetamise süsteemis ja annavad kindlustunde igale perele järelkasvu planeerimisel. Peaks ju olema meie ülim eesmärk Eesti rahva säilimine, aga seda pole suureneva sündimuseta kahjuks võimalik saavutada.