KOLUMN ⟩ Kuidas eestlased olümpial "põrusid"

Kolm lisaajal saadud võitu ja sellega jõudmine Pariisi olümpia poolfinaali. Ning lisaaeg ka pronksimatšis... Nelli Differtist enam ei pannud lõppeval aastal vist ükski Eesti sportlane poolehoidjate närve proovile. Foto: Tairo Lutter

Pariisi olümpia on läbi ja nii mõnigi kirjatsura ristis selle eestlaste vaatevinklist põrumiseks. Miks küll? Sest ei tulnud ju medalit, esimest korda pärast 1996. aasta Atlantat!

"Põruma" on vänge sõna: EKI e-keelenõu andmeil saab veel selle kohta öelda "ebaõnnestuma", "läbi kukkuma".

Kas tõesti on kogu kambale hinnangu andmisel ainus mõõdupuu tükike metalli? Olgem ausad, enne Pariisi mänge võis Eesti ainsaks medalilootuseks pidada valitsevat Euroopa meistrit, kümnevõistlejat Johannes Ermi, kel kuninglikul alal helkiva autasu pälvimiseks tulnuks kokku panna kümme ideaalilähedast sooritust. Paraku läks neist üks nihu ja metallitükike jäi suuresti teivashüppesektorisse.