Spordifänni olümpiaseiklused ehk Kuidas Pariisis Ermi tuju üleval hoida ja Kaljulaidile tuul alla teha

Risto (vasakult teine) ja Meelis püüdsid Johannes Ermi tuju üleval hoida. Foto: Erakogu

Risto Kaljund on kogenud suurvõistluste mees: 35aastasel pärnakal on seljataga kolm olümpiat ja 33 tiitlivõistlust. Tõsi, spordipidudel käib ta kergejõustikufännina.

"Seekord alustasid korraldajad kõige kallimate piletite müügist, mis lõi kohe hinge kinni: 800 eurot ühe õhtuse sessiooni eest! Ja kui mul on nelja sellist vaja …" avaldas Kaljund kirvehinna üle nõutust. "Otsustasin, et jään odavamate piletite ootele ja vaatan võistlust kas või lae alt."

Säärane lüke tasus ära, sest viimaks kulus Kaljundil neljale piletile 750 eurot ja pärnakas jälgis võistlust põhimõtteliselt ühelt paremalt positsioonilt. Ta ostis küll piletid kaugele tagaritta, aga staadionil sai vabalt liikuda. "Esimesed read oli küll treeneritele broneeritud, aga keegi meilt sealt minema ei ajanud," tõdes tribüünide vana kala.

Pärnakas pakkus, et kohapeal jälgis kümnevõistlust paar–kolmsada eestlast. Nende punt koosnes seitsmest liikmest, kellest ühe ehk semu Meelisega on nad paarisrakendina käinud viimasel kuuel aastal igal pool.

"Tal on hea kõva hääl ja tänu sellele jääme kümnevõistlejatele silma," kiitis pärnakas reisikaaslast. "Meid on ikka kaasaelamise eest tänatud, osa mehi on juba tuttavad. Meelise kõige suurem sõber on [äsjane grenadalasest olümpiapronks] Lindon Victor, kes tuli nüüdki teivashüppe ajal meie juurde, andis oma pin’i (märgi, M. P.) ja viskas käppa. Tänas, et talle kaasa elame. Götzises kinkis Meelisele oma võistlustrikoo. Ainus asi, et ta peab veel pisut veel vaeva nägema, et sinna sisse ära mahtuda."