Silvia Paluoja ⟩ Kuidas teha seadusemägi madalamaks?

Pärnumaa esindus koos president Alar Karise ning regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmaniga Eesti külade maapäeva avamisel Võrus Kandle aias. Foto: Maarius Suviste

Eesti külade 15. maapäeval Värskas anti vunki küladele, mille sõnumi pani võrumaalasest sõnaseadja Contra riimi, nentides, et „kõnõldi iks noist asjust, mis koskil kandin om häta säändse nuka alt, et olõssi iks ka välläpääsemist näta”. Contrat ja teisigi võrukeelseid kuulates tekkis seos meie Kihnuga, kus Pärnumaal ainsa paigana on au sees oma keel, millele on kuidagi narr mandriinimestele tõlget lisada.

Põliste kogukondade pärandkultuuri ja paigaidentiteedi sihitud toetamine Eesti maapiirkondade kultuurilise rikkuse hoidmiseks jäi kirja maapäeva suunistes riigijuhtidele, omavalitsustele ja külaliigutajatele.

Suuniste sellele punktile ladusid vundamenti ka Haanimaa esindajad, kes Haanjamaa mägede vahel „elavad juurte peal” ja on säilitanud põlidsõ keele, sest ainult omas keeles saab mõelda tõelisi mõtteid. Haani „mättalt” vaatas üleriigilisele külade arupidamisele kirjanik Erkki Peetsalu, kes soovis, et „valitsemine sel maal on avatud, hooliv ja rahvast päriselt kaasav nii kohapeal kui seadusemäel”. Ametlikul paberil on punkti sõnastus kandiline ilmselt sellepärast, et adressaadid seda mõistaksid: kaasava ja avatud valitsemise juurutamine kõikides KOVides ja riigisasutustes.

Maarahva kokkusaamisel räägiti paljust, kus king pigistab elukaugete ja ühe mõõdupuuga seaduste, määruste, reeglitega, arvestamata piirkondade eripära, tavade ja kultuuripärandiga. Kogukonnad võivad küll kärada, aga seadusemäge nad madalamaks ei muuda ning Toompeale nende eluterved ettepanekud ei jõua. Ei jõua isegi neisse vallamajadesse, kus tehisliku haldusreformi järel tõukavad otsuste tegemist poliitilised jõujooned ning nelja aasta tsükkel. Järgmised kohalikud valimised on tuleva aasta oktoobris, stardipakul olijaid lisandub ning erakonnad võimlevad oma „jopede” esindatuse eest.