Pärnusse kavandati avavangla, mida siiakanti ilmselt kunagi ei tule

Kunagise Pärnu vangla müüriga piiritletud territoorium asub keset jõeäärset elamurajooni. Foto: Mailiis Ollino

Eesti kunstiakadeemia vastne arhitektuurimagister Norbert-Osvald Nuter kujutab oma tänavu kaitstud lõputöös avavanglat/kogukonnakeskust keset Pärnu jõeäärset elamurajooni.

Teadustöös sedastab Nuter, et praegused vanglate kõrval asuvad avavanglad ei aita kuigi hästi kaasa sinna paigutatud õigusrikkujate lõimumisele. Lõputöö "Avavangla kui lõimumisasutus: kinnipeetavate kaasamine ja kohaliku elu rikastamine Pärnu näitel" tulem on kogukondlik keskus, mis mõeldud kinnipeetavatele, vabanenutele ja kohalikele. Ideaalne koht säärasele avavangla ja kogukonnakeskuse kombole asub autori vaatest Pärnus kesklinna lähedal Kalamehe kvartalis. Täpsemalt sealne tühjana seisev vana vanglakompleks.

Nuter toob töös esile, et kõik kolm Eesti avavanglat asuvad tavavanglate kõrval, seda ilmselt raha kokkuhoiu pärast. Avavangla ei peaks aga paiknema ääremaal, eemal asustusest, vaid just linnas, kus on rohkem töökohti ning kättesaadavamad haridus- ja sotsiaalteenused. Olemasolevate hoonete kasutamine võib küll olla odav viis suurendada avavangla osatähtsust, kuid ohustab Nuteri hinnangul lõimumispüüdlusi, mis pikemas perspektiivis võivad osutuda kulukamaks. Uue avavangla kujundab ta just Pärnusse, sest Edela-Eestis ei ole niisugust asutust, samal ajal kui ülejäänud Eesti nurgad on kaetud.