NÄITUS ⟩ 150 aastat tagasi tehti Vändra mail esimene näidiskünd

“Hõlmader oli põhiline, millega Jakobson hakkas kündi soovitama,” rääkis Kurgja talumuuseumi perenaine Inge Sipelga Eesti künniajaloo 150 aastat kajastaval näitusel. Foto: Urmas Luik

“Las rahu harib põldu,” ütleb künninäituse pealkiri Kurgja talumuuseumi õuel. Näitus on avatud ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobsoni pere häärberi keldris ja pühendatud 150 aasta möödumisele esimesest näidiskünnist Vändra mail.

Jakobson andis samal 1874. aastal välja raamatu “Kuidas põllumees rikkaks saab” ja oli tollal Pärnu Eesti põllumeeste seltsi ja Viljandis samasuguse seltsi president.

“Sahatöö – kündmine, on kõige tähtsam põllumehe töö,” õpetas Jakobson talupoegi ja kinnistas seda näidiskünniga tõestamaks, millise adraga läheb töö jõudsamini.

“Hõlmader oli põhiline, millega Jakobson hakkas kündi soovitama, enne oli harkader, aga tema hakkas minema parema adra peale,” rääkis Inge Sipelga, kes on SA Eesti Maaelumuuseumide Jakobsoni talumuuseumi perenaine Kurgjal.

“Hõlmader pööras maakamarat teist pidi kui harkader,” viitas  Sipelga väljapanekus hobuatrade eripärale.

Hõlmadra kasutuselevõtt on seotud Jakobsoniga, kes seda põlluharijatele soovitas ja 10. augustil 1874 sellekohase näidiskünni korraldas. Seda Eesti põllumajandusajaloo tähtsündmust tähistab mälestuskivi Vändras Viljandi teeristis.

Näituse hõlmader on valmistatud Jakobsoni-aegsest tunduvalt hiljem, 1910. aastal Viljandimaal. Restaureeritud adrad jõudsid Kurgjasse Ülenurmelt põllumajandusmuuseumist. Jakobsoni näidiskündi ja hilisemaid künnivõistlusi kajastava näituse kuraator on põllumajandusmuuseumi teadur Monika Levkin.

Stendidelt leiab huviline adraajaloo jooniste ja fotodega. Vitriinides on Eesti künnivõistluste meened, rinnamärgid, autasud, rändauhinnad.

Eesti adra- ja künniloole ning künnimeistritele pühendatud näitus Kurgjal jääb vaadata tuleva aasta novembrini.