Loodusvaatlus ⟩ Mänsakut otsides

Mänsaku sügiseses toidus on väga tähtsal kohal sarapuupähklid. Karl Adami mänsakut siinses metsass pildile ei saanud, foto on võetud välismaisest pildiagentuurist Shutterstock. Foto: Shutterstock

Seadsin kuu alguses sihi püüda pildile mõni mänsak, kuid tänini pole ma selles kuigi edukas olnud.

Enam kostis mänsakute hääli lõikuskuu alguses, kuid harvem kui möödunud aastatel, kaugelt ja sagedamini metsadest, kus ma ei teadnud sarapuid eriti leiduvat. Kodukandis pole neil põõsastel tänavu suurt saaki ette näidata. Sellegipoolest võtsin ette retke lähimasse puistusse, kus teises rindes laiutavad juba päevinäinud sarapuud.

Paar kilomeetrit sain tatsata rohuseid kraavipervi pidi ja talluda rohtu kunagistel põldude vahelistel taluteedel, kuhu tänapäeval satub inimesi üliharva. Tundus, et juba mitu head nädalat pole neis paikades olnud suvist õiteilu ja pea kogu taimeväli on end sügise lainele häälestanud. Tuulehoogudega pudenes pruuniks tõmbunud taimedelt juba seemneid ja suur osa neist poetati mulle  kostiks kummikutesse. Möödunud nädala lõpust saati on kimbutanud vali tuul. Arvata võib, et kümned talvikesed, kes mu jalge eest viimasel hetkel lendu tõusid, ei kuulnud mu lähenemist just tuule tõttu.