Pildid ⟩ Jan Uuspõld põikas koduteel Võistesse

Kui Pärnu Postimees Võiste suvefestivalile jõuab, on Jan Uuspõllu uue teekonnafilmi võtted täies hoos: koos nimitegelasega on külasimmani laval Akselerant Ott [Sepp] ja rokimees Erich Kriegeri soenguga Andres Maimik ning obstsöönsevõitu dialoogi järel üritab trio pidu käima tõmmata.

Publikumi piiritut armastust laval jorisevad jorsid aga nautida ei saa, küll lendab pealtvaatajate seast püünele õllepurke.

Nelja duubliga on võte purgis ja filmitegijad pääsevad lõunale. Mõne tunni pärast seatakse kaamerad ümber ja sama stseen võetakse üles vastupidises suunas ehk oma osa saavad etendada suvefestivali külastajad, keda on kutsutud kultusfilmi “Jan Uuspõld läheb Tartusse” 17 aastat hiljem sündiva järje massistseenis kaasa lööma.

Filmi kaasrežissööri Rain Tolgi sõnutsi võrdub Võistes üles võetav materjal nelja–viie leheküljega käsikirjas. Kui palju kõigest sellest pärast monteerimist linateosesse jääb, ei julge ta pakkuda. “Tavaliselt võrdub üks lehekülg käsikirja filmis ühe minutiga, aga lõplik tõde selgub ikkagi pärast montaaži,” annab Tolk lootust, et filmivõtetele kaasa aitav rahvas saab ennast kinolinal nautida rohkem kui vilksamisi.

Võiste pole Tolgi-Maimiku uue filmi võtteplatsiks sattunud juhuslikult. Kaheksa aastat tagasi võttis autorite tandem seal kandis üles tragikomöödia “Minu näoga onu” ja seadis sehvtid sisse motoklubiga Kärnatajad, mis filmitegijaid nüüdki võõrustab.

Tolgi jutu järgi on Võiste suvefestival neile kui rusikas silmaauku, sest päriselt toimuvat sündmust ära kasutades on inimesed massitseeni tarvis kui maast leitud ja rahvarohket võtet ei pea lavastama. “Tuleb olla nutikas,” seletab Tolk filmitegijate nippe eelarvet optimeerida.

Enne kui hakatakse masse liigutama, võetakse üles laval toimuv stseen. Sel korral on kaamera ees ka Andres Maimik, kes koos  Tolgiga on nii filmi käsikirja autor kui režissöör.

“Vaheldusrikas on taielda ja pigistada edevuse paunad lahti,” naudib Maimik kaamera ees olemist. “Kui endale saab rolli kirjutada, siis ei pea olema perverdi või imbetsilli osas, mis mulle muidu tavaliselt antakse.”