/nginx/o/2017/02/28/6395071t1hc1fc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/08/31/16325693t1h88f9.jpg)
Ainulaadne, teistmoodi õhustikuga, eriline – sääraseid kiidusõnu kasutasid jooksusõbrad, iseloomustamaks Kihnu Männäkäbä maratoni, mis toimus äsja kümnendat ja viimast korda. Vähemalt mõneks ajaks ja praeguste korraldajate vedamisel.
Tellijale
Eriline Kihnu maraton pakkis pillid kotti. Korraldaja: Silm ei sära enam
“Juubelivääriline, ikka korralik sünnipäev! Ilmselt on seda minu häälestki kuulda,” resümeeris peakorraldaja Margus Püvi jooksujärgsel hommikul, kui eelnev öö oli pikale veninud, sest Kihnu maratonil on tähtsal kohal ka õhtune programm, tants ja trall. “Ansambel Legend tegi vinge sõu. Ikkagi A-kategooria bänd – saalis oli 1000 inimest!”
Nagu ikka pakuti jooksusõpradele kümne, 21- ja 42kilomeetrist vahemaad. Jooksurajad kulgesid mööda Kihnu parimaid teid ja vaatamisväärsusi. Püvi rehkendas, et tänavu sai nende jooksudest osa 400 liikujat, kellele lisandus umbes 75 last, mis lõpptulemuseks andis ajaloo tipptulemuse ehk osavõturohkeima Männäkäbä maratoni.
Üritus kujunes nõnda menukaks, et kõik kohad müüdi välja juba kolm nädalat enne starti. Küll tehti erandeid ja võeti kampa needki, kes olid juba varem broneerinud öömaja ja praamipiletid, ent polnud taibanud registreeruda jooksule. Sestap tekkis väike hirmgi, kas kõik ikka mahuvad ära. Mahtusid!
“Me olemegi erilised, päriselt ka – rahvas tahab ja armastab meid,” otsis korraldaja sõnu, põhjendamaks, miks Kihnu maraton on niivõrd populaarne. “Me ei järgi asju minuti pealt, vaid start lükkub alati edasi, sest ootame kõik praamilt tulijad ära. Me ei taha teha tohutut jooksuvõistlust, vaid ajame asju nii, nagu meeldib. Meie rajapunktidest leiab Kihnu õlut ja kala, viimases energiapunktis rummiga koolatki. Teeme tantsu ja juba firmamärgiks kujunenud soojendusvõimlemist – rahvas lausa nõuab seda. Kohalikud kihnlased on vabatahtlikud: keegi pole neid palunud, vaid tulevad ise.”