Veepuhastuse kunst: puhastatud vesi merre, sete aiamaale

Vana-Pärnu Mõrra tänava reoveepuhastusjaama nii-öelda järelprodukt on 95 protsenti reovaba vesi, mis 3,5 kilomeetri kaugusele merre suunatakse.  Pärnu Vee tehnilise teeninduse juht Roman Vaba ei soovita seda vett maitsta, kuid käe võib küll julgelt sisse pista. Foto: Mailiis Ollino

Pärnakate haisvast solgiveest saab Mõrra tänava reoveepuhastusjaamas lõhnatu ja peaaegu läbipaistev supluskõlblik vesi, mis otsapidi tagasi ringlusse ehk merre jõuab.

Väga kaugel pole need ajad, mil majapidamises tekkinud reovesi lähemas kraavis lõpetas. Enam ei ole see mõeldav. Puhastusjaam ehitati Vana-Pärnusse 1980. aastal. Sinna juhitakse Pärnu linna, osavaldade ja Tori valla heitvesi. 

Ööpäevas tuleb sisse keskmiselt 12 000 kuupmeetrit. Keskmise suurusega vann mahutab ligikaudu 0,2 kuupmeetrit ehk piltlikult voolab ööpäevas puhastusjaama 60 000 vannitäit heitvett.

Reovee kogumine ja puhastamine on tähtis nii inimeste tervisele kui keskkonnale, eriti jõgedele, järvedele ja rannikuvetele. Asulareovett tuleb korralikult puhastada, kuna see võib sisaldada baktereid, viirusi, lämmastikku, fosforit ja muid saasteaineid, mis võivad ohustada keskkonda ja inimeste tervist.

Alustame AS Pärnu Vee tehnilise teeninduse juhi Roman Vabaga oma ringkäiku vastuvõtujaamast, kuhu puhastusjaama tulev vesi esmalt jõuab. Seal eemaldatakse võrede abil mustast veest kõige tihkem osa. See, mis ei peaks reovette üldse sattuma: tampoonidest legoklotsideni.