INTERVJUU ⟩ Paraolümpial pingutanud Laura-Liis Juursalu: Loomulikult olen enda üle uhke!

Laura-Liis Juursalu naeratas ja rõõmustas finišisirgel. Foto: Luca Pagliaricci

Inspireeriv triatleet Laura-Liis Juursalu andis endast suurvõistluse debüüdil kõik ja saavutas PTS5-klassis kümnenda koha.

Üle lõpujoone tulite, käed püsti ja nägu naerul. Kõik need meeletud treeningutunnid tasusid end ära?

Kuigi ma ise tunnen, et võistlus läks täiesti nässu, siis lõppude lõpuks, kui lõpusirgele jõuad, sinine vaip on maas ja finiš paistab, meeletu rahvas ja lipud lehvivad, saad loomulikult aru, et oled jõudnud erakordsesse kohta. Siis ei saa sealt teistmoodi mööda minna kui juubeldades ja naeratades – ülivinge kogemus! Ei ole mõtet finišit sellega ära rikkuda, et asjad läksid tegelikult nässu. Mis siis? Tühja sellest!

Mille nimel te üldsegi seitse aastat tagasi, 37sena tõsisemalt sportima hakkasite?

Üks põhjus oli see, et ma veidi pelgan vananemist – ma ei taha paksuks minna! (Naerab.)

Sporti peab ikka tegema ja see ala sobis mulle. Alguses tegin lihtsalt liigutamise nimel, lastele eeskujuks olemiseks. Mul polnud muud eesmärki kui lihtsalt hoida end vormis. Et mu peegelpilt mulle endale sobiks.

Millist tagasisidet treener teie etteastele andis?

See hetk, kui ma [pärast finišit] maha istusin ja pisarad silma tulid, siis ta ütles: "Oh, mis sa nüüd muretsed!" (Naerab.)

Ega's siin olegi midagi nii väga analüüsida: teame ju minu kitsaskohti niigi. Suurepärane tulemus oligi see, et me siia olümpiale üldsegi saime ja finišisse jõudsime. Sellega tulebki rahul olla.