:format(webp)/nginx/o/2024/09/04/16334473t1hd798.jpg)
Pea märkamatult on kätte jõudnud taas sügiskuu. Kuigi ööd venivad aina pikemaks, on päevad suviselt soojad ja kui kalendrisse ei piiluks, arvaks, et august jätkab oma teed. Tänaseks juba veidi üle kuu aja on punavad pihlapuud kõrgunud kui majakad keset tuhmi rohelust. Madalamatelt okstelt olen möödaminnes pidevalt noppinud vilja–kaks, mõnikord rohkemgi.
Tean, et veidi mõrkja maitsega hapukad pihlakaviljad ei maitse kõigile, aga ega neid söögi korraga ära kobarate kaupa. Minu meelest on nad aga turgutava toimega ja kui tahta mõrksust vähendada, võib pihlakad mõneks ajaks pista näiteks sügavkülma.
Olen degusteerinud eri puude vilju ja märganud, et kõigi pakutavad viljad on veidi erinevad. Leidub aastast aastasse suuremate ja samamoodi väikeste viljadega, väga mõrkjate ja hulga mahedamate, aga ka mahlakate ja kuivade viljadega puid.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)