/nginx/o/2024/09/11/16350272t1hdbd7.jpg)
Õppimine ei toimu vaid koolis, uusi teadmisi ja oskusi omandatakse ka huvitegevuse käigus. Tänapäeva õigusruumis ja -süsteemis on võimalik ilma suuri seadusandlikke või tehnilisi muudatusi tegemata formaalõppe (koolis) ja mitteformaalõppe (huvikoolis) õppekavade sisu ja õpiväljundeid võrrelda ning omavahel lõimida.
Kuigi Pärnus on väga häid tulemusi saavutatud mitteformaal- ja formaalõppe lõimimise edulugudest programmi „Pärnu linn kui õpikeskus“ näitel just erivajadustega õpilaste õpitulemuste arvestamisel, siis süsteemseks protsessi toimimiseks on vaja riigi ehk haridus- ja teadusministeeriumi tuge nii formaal- kui mitteformaalsele haridusele.
Rahvusringhäälingu uudisteportaalis avaldatud artiklis „Kärpimine ähvardab ka huvihariduse raha“ toob haridus- ja teadusminister Kristina Kallas esile, et huvihariduse ja -tegevuse (edaspidi HHHT) riiklik toetus kohalikele omavalitsustele on kärpeplaanidesse arvatud.