Pärnu lasteaias Mai oli 9.– 3. aprillini muusikanädal. Selle raames viidi läbi palju muusikalisi tegevusi lastele ja lastevanematele. Igal päeval oma nimi. Esmaspäev – loovusepäev, teisipäev – folgipäev, kolmapäev – perepäev: teeme ise pilli, neljapäev – laulupäev ja reede – kevadkarneval omavalmistatud pillidega.
Oma muljeid muusikanädalast vahendab seitsmeaastane Joosep Talviste ema ja isa abiga.
Kui ma eelmisel esmaspäeval lasteaeda jõudsin, oli muusikanädal juba alanud. Esimesel päeval proovisime pille joonistada ja siis neid jooniste järgi papist välja lõigata. Õnneks ei osalenud meie ettevõtmises ühtki piripilli. Kui me lõuna paiku oma pabereid koridori seinale riputama asusime, avastasin, et seal oli ka teiste rühmade joonistusi. Selgus, et marakrattidest olid saanud maraka kratid, sõimerühma tulevased muusikud ja kunstnikud olid oma joonistustele kirjutanud alla sellise pilli nime, mida mina küll kuulnud ei ole – „kimalase lend“.
Järgmine hommik oli saalis suur üllatus. Ma ei teadnudki, et telgis võib peale magamise, müramise ja taskulambiga kollitamise laulda. Muusikaõpetaja ütles, et see on folgitelk, aga „Oota sa“ hundil (seal ju öeldakse volk) ma küll sellist näinud ei ole …
Kolmapäev oli minu arvates nädala topp, nagu mul üks sõber ütleb. Isegi maganud oleks päeval nagu noodijoonte peal. Hommiku otsa tegi kümme rühma saalis mikrofonidega lauluproovi, laulda said kõik, ka need, kes muidu raadiotki ei kuula. Pärastlõunal sai koos vanematega pillide meisterdamist proovida, ma tegin issiga taldrikutest sahistajad, puuokstest kõlapulgad, vildist ja Kinder Surprise’i munadest kõristid ja midagi vist tegin veel. Suuri ja väikseid oli nii palju, et mõnes töötoas oli lausa järjekord. Vihmapilli jätsin aga tegemata ja tundub, et õigesti, sest neljapäeval ja reedel sai lausa ilma jopeta õues käia.
Neljapäeval said kõik eelmisel päeval laulu harjutanud kontserti anda, seekord oli publikut ka ja kõigile väga meeldis. Need, kes võib-olla natuke vähem julged, laulsid mitmekesi ja said väga hästi hakkama. Plaksutasin isegi, nii et käed punetasid.
Reedel toimunu kohta aga kirjutatakse meil menüüs tavaliselt „kompott“. Kõik rühmad laulsid õpitud laule ja mängisid kaasa omatehtud pille, aga riietus oli valitud küll selline, et silme eest läks kirjuks. Oli aafrika rühm, vene rühm, rüütlite rühm, metsloomade rühm ja teisigi. Igatahes väga lõbus oli.
Aitäh kõigile, kes muusikanädalal osalesid ja osalejaid aitasid! Meil, lastel, oli üks unustamatu nädal.
Norman Noodivihik vanemast rühmast