Vastupanuvõitluse päeval algab kalendrisügis lippude lehvides

Sinimustvalge lehvimas. Foto: Sille Annuk

Kalendrisügise algust tähistavad 22. septembril kui riiklikul tähtpäeval lehvivad trikoloorid, sest sel kuupäeval 80 aastat tagasi algas Eestis vastupanu punasele okupatsioonivõimule ja moodustati põhiseaduslik Otto Tiefi valitsus.

Kodumaakonnas on vastupanuvõitluse päeva sündmuste kesksed paigad Pärnus Vabaduse park, Lääneranna vallas Kirbla kirikaed ja Saarde vallas Leinapark.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born edastas, et Vabaduse pargis Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnute mälestusmärgi juures algab tseremoonia kell 9.30. Päevakohase mälestuspalve ütleb maleva kaplan Johannes Kakko.

Vabaduse pargis võtavad pidulikust kombetalitusest osa Pärnu linnavalitsuse, Eesti lipu seltsi ja sõjameeste Pärnu ühenduse esindajad, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, reservohvitserid, noorkotkad, kodutütred. Mälestusmärgi jalamile asetatakse pärjad.

Kirbla kirikaeda rajatud kalmistul koguneb rahvas kella 10ks, meenutamaks Rootsist lähedaste kõrvale ümber maetud Jüri Uluotsa kalmul tema kui Eesti Vabariigi peaministri presidendi ülesannetes panust selles, et 22. septembril 1944 tehtud otsusele tugines Eesti riikliku iseseisvuse taastamine 20. augustil 1991. Mälestuspalve peab Lääne praost Kaido Saak, riigimehe kalmu jäävad ilmestama pärjad. Tseremooniat korraldab ajaloo talletaja Heiki Magnus.

Saarde Leinapargis algab mälestushetk keskpäeval Kaikopli talus julgeoleku haarangus hukkunud tudengite Viktor Adamtau ja Andres Partsi kalmul. Talu keldris ajalehte Eestlane trükkinud noored puhkavadki koduõues, halli graniiti on raiutud, et nad langesid Eesti vabaduse eest 25. märtsil 1946. Meenutushetkel osalevad naiskodukaitsjad ja Saarde vallavolikogu esimees Eiko Tammist asetab mälestuskivi juurde pärja.

Riikliku tähtpäevana tähistatakse vastupanuvõitluse päeva 2007. aastast.