Pärnu tänavaid ääristavad surevad puud

Kui sõita Vana-Pärnust läbi kesklinna Maisse, pole ühtegi tänavat, kus silm ei tabaks tee ääres pruuniks tõmbunud lehtedega puid, eriti hull on olukord linnavalitsuse hoone ees ning Iseseisvuse väljaku ja teatri ümbruses, kus juba augustiks hulk puid raagus.

Karja tänava hobukastaniallee on kohati väga kole, sama pilt avaneb Mai tänaval ja Jannseni ja Tallinna maantee ristmiku ümbruses, Pikal tänaval on uuele sillale viivast ringteest alates üks teeäärne pärnarivi täiesti raagus.

Esimest korda kirjutas Pärnu Postimees justkui kõrbenud lehtedega puudest aastal 2013, siis olid osaliselt pruuniks tõmbunud bussijaama ümbruses ja Tallinna maantee alguse bussipeatuses kasvavad puud. Nüüd on need raagus või maha saetud.

Väga ilmekalt näeb puude järk-järgulist hääbumist Endla teatri parklas seistes: kaks suve tagasi olid kiriku ees kasvavad puud pruunid ja üle ristmiku Vee tänava bussipeatuses kohati pruunid, teisel pool Vaasa parki Akadeemia tänava pärnaallee aga kenasti roheline. Mullu olid kirikuesised puud suve lõpuks peaaegu raagus, Vee tänaval täitsa pruunid ja hea otsimise korral leidis Akadeemia tänaval harvu pruune laike.

Praegu on kiriku kõrval kasvavad puud raagus, Vee tänava omad üleni kõrbenud ja paljud ka osaliselt raagus ning Akadeemia tänava puud suures osas pruunid. Samasugune pilt kordub kogu linnas. Millega tegu ja mis saab edasi, uurisime arboristidelt, teedeehituse spetsialistidelt ja Pärnu linnavalitsuse ametnikelt.

Kiire hüpe

Pärnu linnavalitsusele viimasel viiel aastal erialaseid hinnanguid koostanud arborist Ravel Reiljan tõdes olukorra järsku halvenemist lõppeval suvel. «Jah, kindlasti! Seda nii üksikpuude kui alleede seisukorda arvesse võttes,» kinnitas ta.

Suve teiseks pooleks pruuniks tõmbunud või juba lehed kaotanud puud lähevad järgmisel kevadel küll lehte, kuid jaanipäeva paiku hakkavad lehed servadest sissepoole pruuniks tõmbuma.

Puude kahjustumise põhjusi on mitu ja enamasti on tegemist mitme koosmõjuga. Esimesena nimetas Reiljan kommunikatsioonide ja teede remondiga seotud kaevetöid, mis mõjutavad puude toitejuurestikku. Oma osa mängib vibratsioon: sõidukid on muutunud kohati raskemaks ja teekasutusintensiivsus on puude kasvu ajal aastakümnetega mitmekordistunud. See aga tähendab, et puid ümbritsev kasvupinnas on paiguti tihedam.

Vee tänaval hääbuvad pärnad. Foto: Urmas Luik

Kolmas mõjutaja on kuumus ja järjest aktiivsem päikesevalgus. «Pärnu linnas on hea näide Martensi platsil kasvavad lehised,» nimetas Reiljan ja seletas, et juba üks põuane suvekuu võib põhjustada nende surma, sest sealses pinnases, kus vee ja õhu ligipääs on takistatud, kasvab puude toitejuurestik vett otsides pinnase poole ning kui tuleb kuum ja põuane periood, siis juured lämbuvad ja «keevad» asfaldi ja kivide all ära.

«Kui puid istutati, tehti suur viga: istutuspalli ümber ei paigaldatud immutustoru, mille kaudu juurestikku mingilgi määral kasta saaks. Praegu puudub selleks igasugune võimalus ja tänavakivide vahelt imbuvast veest põuaajal lisakastmiseks ei piisa,» selgitas Reiljan.

Kui vaadata linnas ringi, siis selliseid keset kivi- või asfaldiplatsi väga väikese vee pinnasesse imbumise ruumiga lahendusi on linn tellinud hulga. Pärast Iseseisvuse väljaku rekonstrueerimistöid jäi niimoodi kivide vahele võimas poopuuallee, mis nüüd kiratseb.

Neljanda probleemina, mis võib puude varasemast kiiremat kuivamist põhjustada, pakkus Reiljan välja Pärnu veetaseme muutuse. «Ma ei tea, kas seda on ametlikult mõõdetud, kuid puid uurides olen seda aasta-aastalt järjest enam täheldanud. Põhjuseks on vist üleüldine kuivamine ja linnapiirkonnas kindlasti ka paljude uusehitiste rajamine ning vihmavee- ja drenaažisüsteemi parendamine,» sõnas ta.

Viies põhjus, mis kõik eelneva kokku pakib, on lume- ja jäätõrje, milleks Pärnus kasutatakse naatriumkloriidi ehk soola. «Kui saabub kevad, kannab vihm soola tänavatelt ümbritsevale pinnasele, aga taimedele on sool mürgine aine ja kuna taimed pole võimelised soola absorbeerima, siis vee aurustumisel pinnasest kasvab soola kontsentratsioon ja taimede seisukord muutubki aina viletsamaks,» seletas Reiljan.

Luua metsanduskoolis arboriste koolitav Aino Mölder tõdes samuti, et kaevatööd, vibratsiooni tõttu aina tihedamaks muutuv pinnas ja sool on linnapuude põhivaenlased.

Lehed lähevad pruuniks, sest nendeni ei jõua küllaldaselt vett. Foto: Riina Martinson

«Lehtede pruunistumine tuleb ikka sellest, et nendeni ei jõua küllaldaselt vett. Vett aga napib seetõttu, et imavjuured on teetööde käigus läbi lõigatud ja katmatuna õhu käes seisnud. Arvestatud ei ole töötamise eripäraga juurestiku kaitsealal,» rääkis Mölder. «Pealegi oli meil sel suvel mitu kuuma- ja põuaperioodi, nii et ka need juured, mis terved on, ei saanud piisavalt vett.»

Jälgime olukorda

Aasta tagasi võttis loo autor samal teemal ühendust Pärnu abilinnapea Irina Talvistega ja toona saatis abilinnapea vastuseks põhjaliku kirjelduse, miks puud pruuniks lähevad ja mida nende päästmiseks tegema peaks. Seega on linnavalitsus juba pikka aega probleemist ja võimalikest lahendustest teadlik.

Nüüd uurisime abilinnapea käest, mida linnavalitsus on otsutanud kahjustatud puudega ette võtta ja kas selgitatakse välja, kes on linnas teedeehitust ja haljastust plaanides vigu teinud. Talviste vastas vaid, et linn on korduvalt konsulteerinud arboristidega, et leida põhjusi ja lahendusi, ning päris kuivanud puud likvideerinud.

Pärnu linnavalitsuse haljastustuse peaspetsialist Maire Akkermann kinnitas, et Pärnu tänavate ääres pruunistuvate puude puhul avaldab mõju mitu tegurit: kommunikatsioonide või teede remondiga seotud kaevetööd, mis mõjutavad tihti toitejuurestikku, vibratsioon, viimaste suvede kuumus, mis on tekitanud puudel veepuuduse, talvel lume- ja libedatõrje. Hobukastaneid kimbutab veel keerukoi.

Küsimusele, mida on plaanis puude aitamiseks ette võtta, vastas Akkermann: «Jälgime puid.»

Teedespetsialist seost ei näe

Kui kõik selle loo tarbeks intervjueeritud nimetasid puude kahjustamise peapõhjuste seas teetööde ajal juurte kahjustamist, siis Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse teedespetsialist Mati Anspal väitis, et otsest seost teetööde ja puude kuivamise vahel pole tuvastatud. «Üksikjuhtumeid, kus teekonstruktsioon on projekteeritud puudele liialt lähedale, on muidugi esinenud. Seda peame projektide kooskõlastamisel kindlasti tähelepanelikumalt jälgima,» tõdes ta.

Puudel ja nende ümbruses tehtavatel töödel peavad silma peal hoidma omanikujärelevalve töötaja ja linnavalitsuse spetsialistidki. Kui hästi seda tehakse, võib igaüks linnapildist järeldada. Augustis seisid Mai tänaval remonditaval lõigul mitmel puul tüve ligidalt läbi lõigatud juured üle kahe nädala päikese käes püsti, enne kui neile taas muld peale lükati.   

Praegu käivad kesklinnas teetööd Vanapargi ja Supeluse tänaval. Tegime läinud nädala algul mõlemast kohast pildid, kus puujuured olid tüvest umbes poole meetri kauguselt või lähemalt läbi lõigatud ja seisid paljalt õhu käes. Saatsime need pildid (vt loo kõrvalt) Anspalile ja Akkermannile ning sama päeva õhtuks olid puude juured mullaga kaetud ja pinnas siledaks rehitsetud.

Kas Supeluse tänaval sae eest pääsenud kased sellise teeremondi üle elavad, näeme paari suve pärast. Foto: Riina Martinson

«Mõlema projekti tööde teostajad olid kahetusväärselt hooletud,» ütles Akkermann. «Omanikujärelvalve ja linn tegid märkused, juured kaeti kasvumullaga ning puid kasteti.»

«Puujuured oleks muidugi pidanud katma kohe ehk tööde käik ei olnud korrektne,» lisas Anspal.

Linn tellib muusika

TalTechis tulevasi teedeehitajaid õpetav Ain Kendra rääkis, et teedeehituse käigus saavad puud tõepooelst tihti kahjustatud, kuid üldjuhul ei saa ehitajaid selles süüdistada, sest nemad teevad täpselt nii, nagu tellija on projektis ette näinud.

Linnades sõidab üha enam autosid ja see eeldab laiemaid teid ja rohkem parkimiskohti. Nii kipub puudele järjest vähem ruumi jääma. Eestis kehtib küll ehitusaegse puude kaitse standard, aga see on soovituslik, tööde tellija pole kohustatud seda järgima.

«Kui linn on projekteerija, siis ta ei nõua ehitajalt standardikohaste nõuete järgimist, sest see teeb ehituse kallimaks ja võtab asfaldi pinda vähemaks. Soovitud lahendus ei mahu linnaruumi ära ja tihti eelistatakse autosid,» nentis Kendra. «Sul on valida: kas auto või puu koht? Kas linn on autodele või puudele? See on linna otsus. Siin ei saa süüdistada ei projekteerijat ega ehitajat, nemad tegutsevad tellija soovitud raamides.»

Reiljan rääkis, et iga kaevamistööga jookseb kaasa tööde projekt ja projektide seletuskirjas on lahter elavate puude kaitse kohta tööde alas. «Ärgu keegi solvugu, kuid kaevetöödealadest mööda sõites näen ma sellega kaasnevat praaki pea igal pool. Samuti ärgu solvugu inimesed, kes end puukaitsjateks peavad: kui tarvis, siis neid kahjuks kohal pole. See on õige koht, kus protestida ja end kas või kopa külge aheldada,» avaldas arborist arvamust.

Reiljani sõnutsi peaks kaevetööde puhul peale kommunikatsioonidega seotud järelevalve tegelema puittaimedega. «Igasse projekti tuleks kaasata arborist, kes jälgiks, et kaevetööde alas läheksid tööd selliselt, et puud saaksid võimalikult vähe vigastada ja nende elukaar oleks võimalikult pikk,» selgitas ta. «See oleks majanduslikus mõttes ostatarbekam kui aastate pärast samas kohas puid raiuda ja uusi istutada. Praegune lohakus või viitsimatus läheb maksumaksjale perspektiivis palju kallimaks, seda on kahjuks pidevalt näha.»

Mis edasi?

Nagu öeldud, siis linnavalitsuse seisukoht on praegu olukorda jälgida. 

«Linnavalitsuse maja ees olevad pärnad käesoleval kevadel veel lehtisid, seega anname neile vähemalt kevadeni aega kosuda,» sõnas Akkermann. «Enne kui langetame lõpliku otsuse puud likvideerida, laseme puud arboristidel üle vaadata ja hinnata. Loodame, et eesolev aeg on puudele kosutav: ei ole tarvis pidevalt teha jää- ja libeduse tõrjet ega tule neljandat järjestikust põuakevadet. Kui puudel tõesti elulootust enam ei ole, tuleb nad asendada uute puudega.»

Möldri sõnutsi sõltub see, kuidas vigastatud juurtega puud järgmistel suvedel käituvad, konkreetsete aastate kasvuperioodide vihmast. Kui sademete hulk on keskmisest suurem ja sajab sageli, jõuavad puud ehk kohaneda, kuid ei pruugi. Kui aga ees ootavad kuivad ja kuumad suved, võib puudega minna halvasti.

Lihtsaid ja kohe toimivaid puude päästmise võtteid pole. Kindlasti oleks Reiljani sõnutsi vaja põuaperioodidel lisakastmist, kui see on vähegi võimalik. Kõige olulisem oleks aga kasutada lume- ja jäätõrjeks vahendit, mis ei sisalda naatriumisoola. «Puude kahjustusi saab vältida soola kasutamise lõpetamisega ja selle asemel kasutada näiteks magneesiumi-kaltsiumiühendite baasil loodud jäätõrjevahendit. See vahend on olemas, kuid on mitu-mitu korda kallim kui sool, mistõttu seda tõenäoliselt kasutusele ei võeta,» oletas ta.

Ehkki linnavalitsus on teadlik, et puude kahjustumise üks peapõhjusi on tänavate soolatamine, kasutati pruuniks tõmbunud puude kõrval läinud talvel endistviisi soola.