Pildid ⟩ Fotokrooniku jäädvustused pagulaslaagritest on kui omamoodi antropoloogiline uurimus

Karl Nikolai Hintzer korjas kokku hindamatu väärtusega fotokollektsiooni Saksa okupatsiooni aegsest Eestist ja jäädvustas eestlaste elu Saksamaal asunud 30 pagulaslaagris. Foto: Indrek Aija

Suurpõgenemise aastapäeval jõuavad Pärnu muuseumis vaataja ette omaaegsete pagulaslaagrite produktiivseima eesti fotokrooniku Karl Hintzeri jäädvustused eestlaste põgenemisest ja põgenikelaagritest Saksamaal aastatel 1944–1946.

1944. aastal Eestisse sisse tungivate Nõukogude okupatsioonivägede eest põgenenud eestlased, arvult ligemale 80 000, ei tahtnud ega saanudki alul ette kujutada, et nad ei naase sünnimaale õige pea – siis kui teine maailmasõda lõpeb ja Eesti Vabariigi iseseisvus on kas rahvusvaheliste lepingute või lääneliitlaste toel aasta-paari pärast taastatud. Dramaatiliste põgenemis- ja evakuatsioonioperatsioonide kestel suunduti peamiselt Soome, Rootsi ja Saksamaale. Saksamaale jõudis ligemale 40 000 põgenikku, kelle saatust aga mõjutas omakorda kõige otsesemalt sõjategevuse kandumine Saksa Reichi idaaladele 1945. aasta kevadel.

1944. aasta suvel põgenes fotograaf Karl Hintzer läheneva punaarmee eest Saksamaale ja asus elama Lübeckisse. Sealt hakkas ta järgmise aasta teisel poolel regulaarselt külastama Saksamaa läänepoolsete okupatsioonitsoonide DP-laagritest (displaced persons ​ehk pagulased, ümberasustatud, toim) neid, kus elasid suuremad eestlaste kogukonnad, või ainult eestlastele organiseeritud laagreid. Hintzer käis sellistest 140 DP-laagrist läbi ligemale 30 (tuntuim asus Geislingenis). Hiljem korraldas ta ülesvõtetest eesti kogukondadele avalikke esinemisi ja tema fotodega illustreeriti mitu Välis-Eestis koostatud ajalooraamatut. Hintzer on 1945. aastal kiiruga organiseeritud DP-laagrite produktiivseim eesti fotokroonik.

Põgenejate hulgas oli kõikide sotsiaalsete kihtide esindajaid, kuid proportsionaalselt üks mõjukamaid oli rahvuslik intelligents ja loovtöötajad, sest pagulusse suundus suur osa Eesti kultuurieliidist. Seetõttu moodustavad tema fotodest arvestatava osa eesti laagripagulaste kultuuriaktsioonid. Hintzeri kaamerasilma eest ei jäänud varju ei laagri naiste köögitoimkonna kartulikoorimine ega vorstitegu. Klassikalise lavastatud foto näide on lastetoa pilt poseerivate kaardimängijate, akordionisti ja lehelugejaga, kuid laagri olmest annab selline jäädvustus ometi ülevaate nagu ka kaarte mängivatest täiskasvanutest küünlavalgel, kelle puhul tasub esile tuua ajastule tüüpilise rõivastuse ja soengud. Mõelgem: ka pagulaslaagris järgiti moodi! Vaadake nüüd uuesti ka rahvarõivas daamide soenguid ja meiki. See oleks akadeemilise antropoloogilise uurimuse teemasid: pagulaslaagri elanike moeteadlikkuse analüüs Hintzeri valdavalt positiivse atmosfääriga fotode põhjal.